- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
391

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Rr - rekryt ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

rekryt/remiss

karastus; meelelahutus, puhkus. —shem
puhkekodu. —sresakosutusreis, lõbureis, —stid
puhkeaeg, puhkus, kosumisaeg; ka vaheaeg
{er. koolis), —era1 I. tr. kosutama,
karastama; lõbustama. II. refl. kosuma, puhkama,
rekryt [—yt] —en,—er sõj. nekrut, noorsõdur;
fam. nekrutiõppus, inkalla r-er nekruteid
kokku kutsuma, —era1 tr. rekruteerima,
värbama; nekruteid võtma. —ering —en,—ar
rek-ruteerimine, värbamine; nekrutivõtmine.
—tid sõj. nekruti-, noorsõduriaeg.
rektang|el [—å—] —eln,—lar geom. ristkülik,
(piklik) täisnurkne nelinurk. —ulär [—är] adj.
täisnurkne.

rektifi(c)er|a1 tr. rektifitseerima, sirgeks tegema;
mat. sirgestama, õgvendama; keem.
korduvalt aurustades destilleerima, puhastama,
—ing —en,—ar rektifltseerimine,
rektifikat-sioon.

rektifikator [—åtår] —n,—er [—õ—] tehn. rektifi-

kaator, rektiflkatsiooniaparaat.
rektion —en,—er gram. rektsioon, käändeline
sõltumine.

rektor [—år] —n,—er [—õ—] (ülikooli) rektor,
(kooli) direktor, —at [—åt] —et,= rektoraat,
rektoriamet. — sexpedition rektori kantselei.
—sk|a [—õ—] — an,—or direktoriproua,
rektori v. direktori lesk.
rekviem = v. —et,= reekviem, hingepalve, surnu-

jumalateenistus; muus. leinahelitöö.
rekvire|nt [—ént] —en,—er rekvireerija, tellija.
—ra1 tr. (beställa) tellima; (kräva) nõudma;
sõj. rekvireerima.
rekvisit [—it] —et,= v. —er jur. rekvisiit, nõue,
eeldus, —a pl. teatr. rekvisiidid, tarbed. —ion
—en,—er tellimine; sõj. rekvisitsioon,
sund-võtmine. — ionslapp, —ionslista tellimisleht.
—ör [—or] —en,—er teatr. rekvisiitide soetaja
ja hoidja.

rekyl [—kyl] —en,—er sõj. (tulirelva) tagasipõrge

(tulistamisel), —era1 intr. tagasi põrkama.
relat|era1 tr. teatama, teadustama, kirjeldama,
aru andma, —ering —en,—ar teatamine,
kirjeldamine, aruandmine, —ion —en,—er 1.
kirjeldus, aruandmine, aruanne. 2. relatsioon,
suhe, seos, vahekord; pl. tutvusringkond.
—ionstal võrdlusarv. —iv [ré- v. -iv] 1. —et,=
v. —er keel. relatiivne pronoomen v. adverb.
2. adj. relatiivne, suhteline; keel. siduv.
—ivism filos, relativism. —istisk adj.
relativistlik. —ivitet [—ét] —en relatiivsus,
suhtelisus. —ivitetsteori(e)n/wws. relatiivsusteooria.
—ivt adv. relatiivselt, suhteliselt; võrdlemisi,
relegation —en,—er relegatsioon, eemaldamine,

välj aheitmine.
releger|a1 tr. (õppeasutusest) välja heitma, —ing
—en,—ar vt. relegation.

relevan|s [—år|s v. —åns] —en tähtsus, —t adj.

tähtis, asja juurde kuuluv,
relief [—éff] —en,—er reljeef, högr. körgreljeef.

—tryck reljeeftrükk.
religion —en,—er religioon, usund, usk.
religions |bekännelse usutunnistus, —fanatiker
usufanaatik, —fientlig adj. usuvastane,
—frihet usuvabadus, —förföljelse usu pärast
tagakiusamine, —förkunnelse usutunnistus,
—krig ususöda. —kunskap usuteadus, —lära
usuõpetus, —lös adj. usundita, religioonita,
—samfund usuühing, —undervisning
usuõpetus. —vetenskap usuteadus,
religiositet [—ét] —en religioossus, vagadus,
usklikkus, jumalakartlikkus,
religiös [—šöš v. —ios] adj. 1. religioosne,
usundiline. 2. vaga, usklik, jumalakartlik, ha en r.
läggning vaga iseloom olema (kellelgi),
relik [—ik] —en,—er reliikvia, usundiline säile.
—gömma reliikvia panipaik. —vari|um
—et,—er vt. eelm.
relikt 1. —en v. —et, —er v. = lood. relikt, jäänus.
2. adj. reliktne, en r. sälart reliktne
hülgetöug.

reling —en,—ar mer. reeling, laevarinnatis. —slist
reelingulatt.

reluktans [—å—] —en,—er füüs. magnetiline
takistus.

relä —(e)t,—er tehn. relee (teat.
lülitusmehha-nism). —a1 tr. (återutsända) releejaama
kaudu edasi saatma,
rem —men,—mar rihm, vöö, ligga som en r.
(ut)efter marken edasi sööstma, skära breda
r-mar ur andras hud teiste kulul elama,
—drift tehn. rihmülekanne. —lås tehn.
rihm-lukk. —skiva tehn. rihmaseib, —ratas, —tyg
rakmed.

remanens [—éns] —en füüs. remanents.
jääk-magnetism.

remarkabel [—åb—] adj. tähelepanu-,
märkimisväärne, tähtis,
remburs [rar|bürs] v. rembours [rar|bör]
—en,—er kaub. pangakrediit ostuks
välismaalt; tagasimaks,
remedi|um —umet v.= v. —et,—er 1. vahend,
abinõu, ravim. 2. erik. seaduslik
kõrvalekalle, hälve.

remi [—i] —(e)n,—er mäng. viik. —sera1 intr. viiki

mängima.
remigrera1 intr. tagasi rändama,
reminiscens [—séns v. —séns] —en,—er reminist-

sents, mälestus, meenumine.
remis [—is] —en,—er jahind. looduslik v. kunstlik

varjupaik metsloomadele,
remiss —en,—er ettepaneku edasisaatmine
riigi-päevakomisjonile; kirjalik nõue avalduse
esitamiseks. —I a —an,—or kaub. rahasaadetis.

391

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0423.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free