Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Rr - riddare ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
riddare/riksdagsbehandla
pingutama. II. tr. (kellelgi) ratsutama. II.
refl., r-a sig trött end väsinuks ratsutama;
rõ-hut. abis.: r-a bort ära ratsutama, r-a efter
järel(e) ratsutama, r-a fore ees ratsutama, r-a
om mööda ratsutama, r-a omkull 1. maha
ratsutama, peale ratsutades ümber
paiskama. 2. ratsutades maha kukkuma, r-a ut 1.
välja ratsutama. 2. mer. (tormist)
vigastamatult pääsema;y?g. vastu pidama, —bana
ma-neež, rada ratsutamiseks, —dräkt
ratsaüli-kond. —hus hoone ratsutamiseks, maneež.
—häst ratsahobune, —knekt ratsasulane.
—ning ~en,~ar ratsutamine, —piska, —spö
ratsapiits. —tur ratsasõit,
riddar |e —(e)n,= aj. rüütel, slå till r-e rüütliks
lööma, ert vandrande r-e rändrüütel, r-e av
runda bordet ümmarguse laua rüütel, en r-e
utan fruktan och tadel kartmatu ja aus
inimene, r-e av Vasaorden Vaasa ordeni rüütel,
r-e av den sorgliga skepnaden kurva kuju
rüütel, göra sig till r-e för ngt fig. millegi eest
võitlema hakkama, landsvägsr-e hulkur,
—borg rüütliloss. —dikt rüütliluule. —gods
rüütlimõis. —hus 1. rüütli—, aadlihoone. 2.
rüütelkond, —klass aj. rüütliklass;
rüütliseisus. —orden aj. rüütliordu. —slag
rüütlikslöömine. —sporre 1. rüütlikannus. 2. bot.
kukekannus. —stånd rüütliseisus, —väsen rüütlus.
ridder|lig adj. rüütellik. — lighet ~en rüütellikkus.
—skap ~et 1. konkr. rüütelkond. 2. abstr.
rüütlus. —sman rüütel; aumees,
ridikyl vt. redikyl.
ridå [—å] —n,—er eesriie, r-n gick upp (ned)
eesriie tõusis (langes), applåder för öppen r.
aplaus lahtise lava ees. —fail eesriide langemine,
rifsrafs —et fam. rämps; segadus,
rigel vt. regel.
rigg —en,—ar 1. mer. taglas. 2. fam. kostüüm,
ülikond, riietus, —a1 I. tr., mer. taglastama;
korraldama, korda seadma. II. refl., fam.
ennast üles lööma. —ad adj. part. 1.
taglasta-tud; korraldatud. 2. üleslöödud. —ning
—en,—ar mer. taglastamine. —skada taglase
vigastus.
rigid [—id] adj. kange, puine; kinni.
rigla1 vt. regla.
rigor|ism ~en rigorism, liialdatud rangus,
leppimatus. —ist ~en,~er rigorist, rigorismi
pooldaja. —istisk adj. rigoristlik. —ös [—os] adj.
rigoroosne.
rik adj. rikas; rikkalik, den r-e rikas (inimene),
de r-a rikkad (inimesed), r. skörd rikkalik
lõikus, vara r. på ngt millegi poolest rikas
olema, i r-t mått rikkalikult, rohkel määral.
—edom rikkus, —eman rikas mees.
-emans-barn rikaste vanemate laps. —emanshem
rikas kodu. —haltig adj. rikkalik, —lig adj.
rikkalik, rohke, külluslik, r. lön för mödan
rikkalik tasu vaeva eest. —ligen v. —ligt adv.
rikkalikult, —a1 I. tr. (göra rik) rikastama. II.
refl. rikastuma.
rike —t,—n riik, Sveriges r. Rootsi riik, det
tusenåriga r-t tuhandeaastane rahuriik, i r-ts
tjänst riigiteenistuses.
rikoschett —en,—er rikošett. —era1 intr.
rikoše-teerima.
riks|akt aj. uniooniürik (Rootsi ja Norra vahel
1815—1905), riigiakt. —antikvarie
muinsus-kaitsedirektor. —arkiv riigiarhiiv, —arkivarie
riigiarhivaar, riigiarhiivi juhataja, keskarhiivi
direktor, —bank riigipank, —bekant adj.
üldiselt tuntud, üldtuntud, —bibliotekarie
Stok-holmi Kuningliku Raamatukogu juhataja,
—budget riigieelarve, —dag riigipäev,
sammankalla r-en riigipäeva kokku kutsuma,
upplösa r-en riigipäeva laiali saatma, —daler
[—à—] aj. rahaüksus Rootsis enne 1873 a.;
fam. kroon, —fientlig adj. riigivaenulik.
—förbund, —förening riigiühing, ülemaaline liit.
—föreståndare aj. riigihooldaja, —hoidja,
—förrädare riigireetur, —förräderi
riigireetmine. —försäkringsverket Rootsi riiklik
kindlustus-hoolekandeasutus. —gagnande
adj. part., —gagnelig adj. riigile kasulik,
—giltig adj. üleriigiliselt kehtiv, —gräns riigipiir.
—gäld riigivõlg. — gäldskontoret
riigivõla-amet. —hushållning(en) riigimaj andus,
—huvudbok maj. riigipearaamat. —kansler
pol. riigikantsler. —likare normaalmõõt; fig.
norm. —marskalk Rootsi õukonna juhataja,
—museum looduslooline muuseum
Stokhol-mis. —mål norra linnakeel. —nämnd pöl.
riiklik komisjon, —olycka riiklik õnnetus, suur
õnnetus, —program Rootsi ringhäälingu
kava. —regalier pl. riigiregaalid. —råd aj.
riiginõukogu; riiginõunik. —rätt riigikohus,
—samtal kaugekõne. — skadlig adj. riigile
kahjulik. —språk riigikeel, ühiskeel, —stat maj.
riigieelarve, —styrelse keskvalitsus,
riigivalitsus. —stånd aj. riigiseisus. —stämma
üleriigiline koosolek, —svensk adj. riigirootsi,
—vapen riigivapp, —viktig adj. riigile tähtis,
ülitähtis, —vådlig adj. riigile kahjulik,
—äldste aj. riigivanem, —åklagare riigiprokurör.
riksdags |behandla1 tr. riigipäeval arutlema,
—beslut riigipäevaotsus. —debatt
riigipäeva-vaidlus. —gubbe fam. riigipäevaliige. —hus
riigipäevahoone, —ledamot riigipäevaliige.
—läktare riigipäevahoone rõdu. —man
riigipäevaliige. —mandat riigipäevamandaat.
—dagsmannaarvode riigipäevaliikme palk.
—mannaval riigipäevaliikmete valimine,
—petita riigipäevapetitsioon. —sammanträde
riigipäeva kokkutulek, —vai üldine riigipäe-
397
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
