Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Rr - runga ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
runga/rusta
ga andma, r-a löften suured lubadused, i runt
tal ümmarguselt, ümmarguses arvus. —|à 1.
—an,—or ringkäik, tiir. 2.1 tr. ümardama,
ümmarguseks tegema; mer. (dubblera)
mööda sõitma; r-a sig v. r-as ümmarguseks
minema. —ad adj. part. ümmargune, —bana sport
ringrada, —brev ringkiri, —brännare
ümmargune lambipea. —byggnad ümarehitus.
—båge ehit. ümarkaar. — bågsfönster ehit.
ümark aar aken. — |el —eln,—lar ümmargune
lillepeenar; keerd, ring, sõõr; ümmargune
nurgatorn. —fråga ringküsitlus, ankeet,
—färd ringkäik, —het —en ümarus, —hugga4
tr. ümmarguseks tahuma, —hänt adj. part.
heldekäeline, —järn tehn. 1. ümarraud. 2.
ümara teraga meisel. —kindad adj. part.
ümmarguste põskedega, —lagd adj. part.
ümmargune, täidlane, —lig adj. rikkalik,
helde; tubli, —ligen, —ligt adv. rikkalikult,
heldelt; tublisti, —maskar pl. ümarussid, —mun
sõõrsuu. —målning panoraam, ringvaade,
—ning —en,—ar ümarus; kaar. —radio
ringhääling. —resa ringreis, —skrivelse ringkiri,
tsirkulaar. —såg tehn. kreis, —ketassaag,
—timmer ümarpuit, —tur ringreis, —käik.
—tursbiljett ringsõidupilet. —vandring
ringkäik. —virke ümarpuit. —ögd adj. part.
ümmarguste silmadega. — runt adv.
ümberringi, r. omkring ümberringi, irra r. ringi
hulkuma, det går r. i huvudet på mig mu pea
käib ringi, lova r. och hålla tunt palju
lubama, vähe tegema; prep. ümber, r. hörnet
ümber nurga, året r. aasta ringi, kogu aasta.
—om prep. ja adv. ümber —omkring prep. ja
adv. ümberringi.
runga1 intr. kajama, kõlama; kõmama,
kõmise-ma.
runk|a1 intr. rappuma, raputama, vankuma,
kiikuma, õõtsuma, r-a på huvudet pead
raputama. —ning ~en,~ar raputus, rappumine,
kõikumine, vankumine.
runnar|e —(e)n,= mer. meremeeste ühelt laevalt
ärameelitaja ning teisele värbaja.
Runo Ruhnu.
rupie —n,—r ruupia (India raha).
ruptur v. ruptyr —en,—er med. ruptuur, rebend;
fig. murrang.
rus —et joove, purjusolek, viinauim, peatäis;/zg.
joobumus, joovastus, ta sig ett r. end purju
jooma, sova r-et av sig purjus pead välja
magama, ett r. av lycka õnnejoovastus. —a1
tr. joovastama. —dryck joovastav jook,
vägijook. —drycksforbud alkoholikeeld.
—givande adj. part. joovastav, purjupanev. —ig adj.
joobnud, purjus, i r-t tillstånd purjuspäi, r.
av lycka õnnest joobunud. —ighet —en
joobnud olek, viinauim. —medel uimastusvahend.
rus|a1 intr. (störta fram) sööstma, tormama,
kihutama, r-a på dörren uksest välja
sööstma, r-a till hjälp appi sööstma; rõhut. abis.:
r-a bort minema kihutama, r-a emot ngn
kellegi poole sööstma, r-a fram till ngn kellegi
juurde tormama, r-a förbi mööda kihutama,
r-a in sisse tormama, r-a på edasi kihutama,
r-a på ngn kellelegi kallale tormama, r-a upp
püsti kargama; järsku tõusma, r-a åstad
minema sööstma, —ning ~en,~ar sööstmine,
tormamine, kihutamine; tung, tunglemine;
tehn. suurendatud pöörlemiskiirus,
rusch —en, fam. tung, tunglemine. —a1 intr.
tunglema.
rush —en,—er sööstmine, tormamine. —a1 intr.
järsult ette sööstma,
rusk —et lumelörts, märg, räbal ilm, rajuilm. —a1
intr., impers. lörtsima, märga lund sadama,
det r-r lörtsib, sajab lörtsi. —ig adj. märg ja
külm; külmetanud, tujust ära; inetu, vastik;
õudne, jube, en r. händelse õudne juhtum,
känna sig lite r. end halvasti tundma,
haiglane olema, bli r-t rädd hirmsasti ehmuma,
^sk|a 1.—an,—oräraraiutud roheline oks. 2.1 tr.,
r-a (ut) en väg teed okstega tähistama,
—prick meremärk varustatud okstega,
too-der. —ning ~en,~ar okstega varustamine.
2rusk|a11 tr. raputama, r-a liv i ngn kellelegi elu
sisse raputama, kedagi virgutama, r-a ngn i
håret kedagi karvustama, tutistama; rõhut.
abis.: r-a av ngt midagi maha raputama, r-a
om segi raputama, läbi loksutama, r-a upp
ngn (sovande) kedagi (unest) üles raputama.
II. intr., r-a på sig fam. end kokku võtma;
end liigutama,
russ — et,= gotlandi hobune.
russifiera1 tr. venestama,
russin —et,= rosin, —kaka rosinakook. —kärna
rosinaseeme, —kivi.
^ust|a1 I. tr. ette valmistama, valmis seadma;
relvastama, varustama, r-a segelbåten
purjekat valmis seadma, r-a upp korda seadma,
r-a ut varustama. II. refl. valmistuma;
relvas-tuma, ennast varustama, r-a sig för krig
sõjaks valmistuma. III. intr. valmistuma, ette
valmistama, r-a till bröllop pulmaks ette
valmistama, r-a för en utfärd väljasõiduks
valmistuma. —ad adj. part. valmistatud;
relvastatud; varustatud, r. till tänderna hambuni
relvastatud, väl r. för sin uppgift ülesandeks
hästi ette valmistatud, —håll aj., sõj. ratsaväe
ülalpidamine; ratsatalu (annab ja varustab
ühe ratsaniku), stå v. rida för r-et fig. kõige
eest hoolitsema; kõige eest vastutust
kandma. —kammare relvakamber; sõjaväe
riide-ladu. —mästare relvur, relvahoidja. —ning
~en,~ar sõjaks ettevalmistamine, relvastu-
405
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
