Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Rr - ryss ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
ryss/råd
lig adj. venesõbralik.
xryss —en,—ar venelane, —fientlig adj.
venevae-nulik. —gubbe bot. tõlkjas. —hat venelaste
vihkamine, —läder juhtnahk. —vänlig adj.
venesõbralik.
zryss —en,—ar (kol—) sõevanker, sõevagun.
ryssj|a —an,—or kal. riisa, mõrd. —(e)arm
rüsatiib. —epåle rüsavai.
Ryssland Venemaa,
rysta vt rista.
ryta4 intr. (om lejon) möirgama; (om storm)
uluma, möirgama; (om människor) röökima,
möirgama, kärkima, r. åt ngn kellegagi
kärkima, kellegi peale käratama. —nde 1. —t,—n
subst. part. möirgamine, röökimine. 2. adj.
möirgav; röökiv, kärkiv.
rytm — en,—er rütm. —icitet [—ét] —en
rütmili-sus, rütmikindlus. —ik [—ik] —en rütmika,
rütmiõpetus. —isera1 tr.
rütmista-ma, rütmiliseks tegema, rütmi seadma, —isk
adj. rütmiline,
ryttar|e —(e)n,= 1. ratsanik, ratsutaja, ratsur;
sõj. ratsaväelane. 2. ehit. väike torn
katuseharjal. 3., spansk r-e aj. hispaania tõke,
hark-tõke. —inn|a [—i—] —an,—or naisratsanik,
ratsutajanna.
rytteri [—i] —(e)t ratsavägi; ratsutamine, lätt r.
kerge ratsavägi, —anfall ratsarünnak.
ryttmästare sõj. rittmeister, ratsaväe kapten.
ryttla1 intr. tiibadega lehvitades õhus
paigal püsima.
RÅ [ärr—å] vt. riksåklagare.
xrå —n,—r mer. raa, manna r-r raadel tervitama,
—band raaköis, —nöör. —manning
raatervi-tus. —nock raaots. —segel raapuri. —seglare
raapurjedega laev.
2rå —n v. —(e)t,—r (gränslinje) piirimärk,
piirikivi; valdusala, inom eget r. och rör omal
maaalal (elama), —gata siht. —granne piirinaaber.
—gång piir, raja. —märke raja—, piirimärk.
—skillnad piir, raja. —sten piirikivi.
3rå — (e)t v. —n,= v. —r metskits. —bokk
mets-sokk. —djur vt. rå. —djursstek
metskitse-praad. —get metskits, emametskits. —kalv
metskitsetall. —kid, —killing, —lamm vt.
eelm.
4rå — (e)t v. — n,—n v. —r müt. troll, vaim,
metshaldjas.
5rå adj. toores; (obearbetad ka) töötlemata; (om
luft, väderlek) karm, kare, niiske, rõske; fig.
toores, jäme, metsik, jõhker; ropp, r. styrka
toores jõud, råa seder jämedad kombed, han
är en r. natur ta on toore iseloomuga, r-tt
skämt toores nali, r. frukt toores e. värske
puuvili, r. ved toores, märg põletuspuu.
—barkad adj. part. tahumatu, toores, jäme.
—fett toorrasv. —het —en toorus; fig. jÕhk-
rus, brutaalsus, metsikus, —kail adj. rõske,
külm ja niiske, —kost toortoit. —kurr fam.
lööming, kaklus, —läder toornahk. —material
tooraine, —materjal, —mjölk ternespiim.
—olja toorõli. —oljemotor naftamootor. — rak|a
—an,—or keed., vt. raggmunk, —riven adj.
part. toorelt riivitud, —siden toorsiid. —silke
vt. eelm. —skala1 tr. toorelt koorima, —skinn
fam. jõhkard, —socker tehn. toorsuhkur.
—stoff, —ämne tooraine.
6rå3 I. intr. jõudma, suutma,jaksama, võima,jag
r-r inte ma ei jaksa. II. refl., r. sig själv (vara
oberoende) iseseisev olema. III. tr., vt. råda;
rõhut. abis.: jag r-r inte för det ma ei saa
sinna midagi parata, r. med suutma, jaksama, r.
med allt kõigega toime tulema e. hakkama
saama, r. om valitsema, omama, kellegi
päralt olema, r. om sig själv iseenda
peremees olema, r. på ngn kellestki jagu saama,
kellegagi hakkama saama.
råd —et,= 1. nõu, nõuanne. 2. abinõu,
väljapääs, abi, vahend. 3. nõupidamine,
arutlus, kaalutlus. 4. (rådsförsamling) raad,
magistraat, nõukogu; harva (rådsherre)
nõunik, raehärra. 5. muutm. ressursid, tagavara;
fråga ngn till r-s kelleltki nõu küsima, sitta
till r-s nõu pidama, med r. och dåd nõu ja
jõuga, sõnaja teoga, lyda ngns r. kellegi nõu
järgi talitama, finna på r. abinõu, väljapääsu
leidma, det blir väl ingen annan r. än att...
ega ei jää muud üle kui..., nu vet jag (mig)
ingen levandes r. nüüd ma ei tea mingisugust
nõu, olen nõutu, ma ei tea, mis teha, lägga r.
förframtidentuleviku üle nõu pidama; sitta i
r-et nõukogus istuma, rikets r. riiginõukogu;
ej ha r. till ngt millekski rahalisi ressursse
küllaldasel määral mitte omama, ha god r.
rikkalikke ressursse omama. —a2 I. tr. (ge
råd) nõu andma, soovitama, r. bot för
aitama, abinõu leidma. II. intr. (styra) valitsema,
om jag finge r. kui otsus oleks minu käes, det
råder ett gott förhållande dem emellan nende
vahel on head suhted, nende vahekord on
hea, det råder storm på havet merel valitseb
torm, det råder intet tvivel om den saken
selles asjas ei ole mingit kahtlust. III. refl., r. sig
själv enese peremees olema, mitte kellestki
sõltuma; omapead talitama, —ande adj. part.
valitsev, under nu r. förhållanden praeguses
olukorras, bli r. püsima jääma, —fråga1
(kelleltki) nõu küsima; (kellegagi) nõu pidama.
—frågning —en,—ar nõupidamine;
nõuküsimine; konsulteerimine. — frägningstid
vastuvõtuaeg, kõnetunnid, —föra2 refl., r. sig med
ngn om ngt kellegagi millegi üle nõu pidama,
—givande adj. part. nõuandev, —givare
nõuandja. — givarinna naisnõuandja. —göra2
408
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
