Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Rr - rådbråka ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
rådbråka/räcka
irr., intr., r. med ngn kellegagi nõu pidama.
—göring —en,—ar nõupidamine, —hus
raekoda. —husrätt jur. raekohus. —ig adj. leidlik,
otsustuskindel, kindlameelne. —ighet —en
leidlikkus, otsustuskindlus, meelekindlus,
—lig adj. soovita(ta)v, kohane, sobiv, kõlblik.
—lighet —en soovita(ta)vus, otstarbekohasus,
sobivus, —lägga2 irr., intr. nõu pidama, —lös
adj. nõutu, abitu, —löshet nõutus, abitus,
—man nõukogu liige; nõunik; raekohtu
kaasistuja. —mansk|a —an,—or nõukogu liikme,
nõuniku v. raekohtu kaasistuja abikaasa.
—pläga1 intr. nõu pidama. —plägning
—en,—ar nõupidamine, —rum mõtlemisaeg,
—slag nõupidamine, arutlus; otsus, plaan.
—slut otsus, —slå4 intr. nõu pidama, —snabb
adj. leidlik, kiire otsustusvõimega. —stu(ga)
kokkutulek, koosolek, istung; raekoda.
—stu(gu)rätt, —stuvurätt raekohus. —vill adj.
nõutu, otsustusvõimetu. —villhet —en
nõutus, otsustusvõimetus, —vis adj. (rådig,
rådklok) leidlik, kiire otsustusvõimega.
rådbråka1 tr., aj. ratastama, ratastuse teel
huk-kama;./?g. läbi peksma; väänama,
moonutama, r. ett språk keelt purssima v. väänama,
känna sig r-d end läbipekstuna e. täiesti
roi-dununa tundma,
råds|bord nõupidamislaud, nõukogu v.
raekoos-oleku laud, sitta vid konungens r-bord
riiginõukogu liikmeks olema, —församling
aj. riiginõukogu; riiginõukogu istung, —herre
aj. linnanõunik; raehärra, —medlem
nõukogu liige, —republik liiduvabariik, —ämbete
nõunikuamet.
rådighet —en dispositsiooniõigus, ha r. över ngt
millegi üle dispositsiooniõigust omama,
millegi üle valitsema,
råg —en,—ar rukis, skära r. rukist lõikama, r-ar
rukkipõllud, rukkilõikus. —ax rukkipea.
—blomma rukkiõis. —brodd rukkioras,
—bröd rukkileib, —fält rukkiväli, —gärde vt.
eelm. —halm rukkiõled. —kaffe rukkikohv.
—korn rukkitera, —iva. —lösta bot.
rukkiluste. —mjöl rukkijahu, —odling rukkikasvatus.
—sikt rukkipüül. —skorpa rukkikuivik.
—skörd rukkilõikus, —strå rukkikõrs. —sådd
rukkikülv. —åker rukkipõld,
råg|a 1. —an v. räg|e —en rohkem kui täismõõt,
kuhi; fig. tipp, till r-a på allt lisaks kõigele,
pealekauba, till r-a på olyckan et õnnetus
oleks täielik, õnnetusele lisaks. 2.1 tr.
kuhja-ma, kuhjaga mõõtma, kuhjaga andma,
ääreni täitma, i r-at mått rikkalikult, rikkalikul
määral, külluses, ohtrasti, r-a måttet fig.
kannatuse katkemist põhjustama.
Rågö Pakri, Stora R. Suur-Pakri, Lilla R.
Väike-Pakri, R-arna Pakri saared.
!råk — en,—ar (isspricka) jääpragu, det slår upp
r-ar på sjön jää praguneb merel.
2råk —et v. —en (innanmäte) sisikond, rapped.
xråk|a —an,—or zool. künnivares.
2råkaJ I. tr.ja intr. kohtama; tabama; sattuma;
juhtuma; dial. teed leidma; eest leidma, r.
målet märki tabama, r. vilse i skogen metsas
ära eksima, inte r. hem igen mitte enam teed
koju leidma, r. emellan vahele sattuma, r.
falla kogemata kukkuma, kukkuma juhtuma,
r.fast kinni jääma, r.få tag / juhuslikult
leidma, peale sattuma, r. förgå sig kogemata
eksima, eksima juhtuma, r. i gräl riidu sattuma,
r. i olycka õnnetusse sattuma; rasedaks
jääma, r. i slagsmål käsitsi e. karvupidi kokku
minema, r. komma juhuslikult tulema, r. rätt
õieti sattuma; õieti tabama; õieti ära arvama,
r. ur fattningen tasakaalust välja minema, r.
ut halva õnne osaliseks saama, hätta
sattuma, r. illa ut kitsikusse sattuma, halvasti e.
räbalasti minema. II. refl., dial. juhtuma,
sündima, toimuma, så kan det r. sig nii võib
juhtuda, minna. —s1 dep. kohtuma, koos
olema, farväl tills vi r. jällenägemiseni, vi r.
snart me näeme teineteist varsti,
råm —et ammumine. —a1 intr. ammuma, koma
r-r lehmad ammuvad,
rån 1. —et keed. vahvel. 2. —et,= riisumine,
röövimine. —a1 tr. riisuma, röövima, —ar|e
—(e)n,= röövel, riisuja, —mord röövmõrv.
—mörda1 tr. röövmõrva teostama,
—mördare röövmõrtsukas,
rått|a —an,—or (liten) hiir, (större) rott, tyst som
en r-a vagune nagu hiir, r-orna överger det
sjunkande skeppet rotid lahkuvad hukkuvalt
laevalt. —bo hiire—, rotipesa. —frat rottide ja
hiirte poolt tekitatud kahju. —fångare hiire—,
rotipüüdja, —falla hiire—, rotilõks, —gift
hiire—, rotimürk, —hund hiire— v. rotipüüdja
koer, foksterjer, —hål hiire—, rotiauk. —lort
hiire—, rotisitt. —mos teat. rotimürk, —smuts
rotimustus. —svans hiire—, rotisaba; peenike
juuksepats. —unge hiire—, rotipoeg. —äten
adj. part. hiire v. roti näritud,
råvara tooraine.
räck — et,= v. räck|e — et,—en käsipuu; lasila;
kaitsevõre; balustraad; võimlemiskang. —lös
adj. käsipuuta, —pelare ehit. baluster,
räck|a 1. —an,—or rida, rodu, rivi; sari, en lång
r-a av hus pikk majade rida. 221, tr. ulatama,
üle andma, r-a ngn ngt kellelegi midagi
(kätte) ulatama, r-a ngn en hjälpande hand
kellelegi abistavat kätt ulatama, kedagi abistama,
r-a lång näsa åt ngn fam. kellelegi pikka nina
näitama, r-a hudar nähku venitama, r-a järn
rauda sirgestama, r-a omkring ringi käia
laskma, ringi pakkuma, r-a upp üles tõstma,
409
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
