Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Rr - rättika ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
rättika/röd
kulud, —ombud kohtuvolinik. —ordning
koh-tukord. —sak kohtuasi, —väsen
kohtuasjan-dus.
rättik|a —an—or rõigas.
rätts I akt kohtutoimik, kohtuakt. —anspråk
õigusnõudlus, seaduslik nõudlus, —begrepp
õigusmõiste. —betjänt kohtuteener, —enlig
adj. õiguslik, juriidiline, õiguspärane,
seaduslik, seaduspärane, —fail kohtuasi, juriidiline
juhtum, —fråga õigusküsimus. —följd
õigus-järglus. —förfarande kohtupraktika,
kohtu-kord, kohtukorraldus, —förhandlingar
kohtumenetlus, kohtuprotsess, —förhållande
subst. part. õiguslik olukord;
kohtukorraldus. —gill, —giltig adj. seaduspärane,
seaduslikult õigustatud, —grund seaduslik alus.
—handling kohtumenetlus, —haveri [—i] —et
vaidlemishimu, oma õiguse tagaajamine,
falieri för r. vaidlemishimuline, oma õigust
tagaajav. —historia õiguse ajalugu, —hjälp
juriidiline abi. —kemi kohtukeemia. —kemisk
adj. kohtukeemiline. —kemist kohtukeemik.
—kraft seaduslik jõud. —kränkning
seaduserikkumine. —kunnig adj. juriidilise
haridusega. —känsla õiglustunne, —lig adj. seaduslik,
seaduspärane, —ligen adv. seaduslikult,
seaduspäraselt. —lokal kohtusaal, —lära
õigusteadus, jurisprudents; seadusetundmine.
—lärd õigusteadlane, —lös adj. õigusetu.
—löshet õigusetus, —medicin kohtumeditsiin,
kohtuarstiteadus. —medicinsk adj.
kohtumeditsiiniline. —medvetande õiglustunne,
—norm Õigusnorm. —praxis kohtukorraldus,
kohtupraktika, —psykiatri [—i]
kohtupsühhiaatria. —påföljd õigusjärglus. —sak
kohtuasi. —säl kohtusaal, —samhälle
seaduslikkusel ja õiglusel põhinev ühiskond, —skydd
seaduslik kaitse, —stridig adj. seadusvastane,
õigusvastane, —tillstånd Õiguslik seisund.
—tjänare kohtuteener, —tvist kohtuprotsess,
—utövning õigusemõistmine, —vetenskap
õigusteadus, jurisprudents. —vetenskaplig adj.
õigusteaduslik. —vidrig adj. seadus—,
õigusvastane. —väsen kohtuasjandus. —ägare
õigusjärglane.
räv —en,—ar 1. zool. rebane. 2. fig. rebane, kaval
inimene, kavalpea. 3. rebasenahk; mickel r.
reinuvader, ha en r. bakom örat salakaval
olema, täis kavalust olema, din r. biter inte
min gås mind sa juba ei peta. —aktig adj., fig.
salakaval, kaval nagu rebane, —gryt
reba-seauk, —koobas, —pesa. —gård rebasefarm.
—hagel pl. rebasehaavlid. —han(n)e
isareba-ne, isane rebane, —hona emarebane, emane
rebane, —hund rebasekoer. —jakt rebasejaht,
—jägare rebasekütt. —kaka rebasekakk.
—knep, — konst(er), —krok(ar) fig. rebase-
vemp, kaval temp. —kula rebasekoobas,
—lya vt. eelm. —rümpa 1. fam. rebasesaba. 2.
bot. põldosi, —sax rebaserauad. —skinn
rebasenahk, skarva med r., när lejonhuden inte
räcker till, fig. kavalust tarvitama, kui jõust
puudu tuleb, —spår jahind. rebasejälg.
—svans rebasesaba, —tik emarebane,
—uppfödare rebasekasvataja. —unge rebasepoeg.
rö —(e)t,—n v.= pilliroog, som ett r. för vinden
nagu kõrkjas tuule käes.
röd adj. punane, verev, r-a vinbär punased
sõstrad, den r-a hanen fig. tulekahju, leegid,
’punane kukk’, r-a kinder punased põsed, bli r.
punaseks minema, punastama, r. som en
kräfta punane nagu vähk, i dag r., i morgon
död vanas, täna kuld, homme muld, täna
aias, homme aia taga, den r-a tråden punane
niit, inte äga ett rött öre mitte punast krossigi
taskus olema (kellelgi), kämpa på den r-a
sidan pöl. punaste poolel võitlema, —aktig adj.
punakas, —arv bot. varsapõlv. —bena zool.
punajalg-tilder. —beta bot. punane peet.
—blind adj. punapime. —blommig adj.
punaste õitega; punaseõieline;^. punapõskne.
—blond adj. punakasblond. —blära bot.
punane pusurohi. —bok punane pöök. —brokig
adj. punaselaiguline, —brun adj.
punakaspruun. —brusig adj. erepunane, punetav,
päevitunud ja punane, —bräcka —n tehn.
(raua ja terase) rabedus (800—1000 kraadi
kuumuse juures), —fläckig adj.
punaselaiguline. —färg punane värv. —färga1 tr.
punaseks värvima, —färgad adj. part. punane,
pu-nasevärviline. —gardist aj. punakaartlane.
—glödande adj. part. hõõguvpunane.
—glödga1 tr. hõõguma panema. —gråt|en adj. part.,
med r-na ögon punaseks nutetud silmadega.
—hake(sångare) zool. punakurguke,
punarind. —het adj. hõõguvkuum. —hårig adj.
pu-nasejuukseline. —kantad adj. part. punaste
äärtega, r-e ögon punased silmad, —kindad
adj. part. punapõskne, punapalgeline. —klint
bot. arujumikas. —klöver bot. punane ristik,
—krita punane kriit, —kulla 1. bot. punane
kamaras. 2. põll. punane loomakari, —kål
bot. punane kapsas, —lackera1 tr. punaseks
lakkima. —lila adj. punakaslilla. —luva, Lilla
r-n Punamütsike, —lätt adj. punakas,
punakasblond. —lök bot. punane sibul (Allium
cepa). —mosig adj. 1. punetav, erepunane. 2.
üliküps, r-a hallon üliküpsed vaarikad,
—mossa bot. turbasammal, —måla1 tr.
punaseks värvima. —näbbad adj. part. punase
nokaga, —näst adj. part. punase ninaga,
—ockra punane ooker, —penna punane
pliiats. —plister bot. punane piimnõges.
—prickig adj. punasetähniline. —randig adj.
413
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
