- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
415

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Rr - rörelseapparat ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

rörelseapparat/rövare

r-a ngn till tårar kedagi pisarateni liigutama,
den här saken r. dej inte see asi ei puutu
sinusse, se, men inte r-a ska snälla barn göra
vanas, ei tohi kätega vaadata, låt oss inte r-a
i den saken ärgem puudutagem seda asja;
rõ-hut, abis.: r-a i hulka segama, r-a ihop kokku
segama, r-a om i elden tuld kohendama, r-a
om bland papperen pabereid segi ajama, r-a
till en deg tainast valmis segama, r-a upp
liikuma panema, sogaseks tegema; fig.
ärritama, üles kihutama, r-a upp himmel oeh jord
fig. maad ja taevast üles keerutama. II. refl.
ennast liigutama, liikuma, r. dig inte! ära
liiguta ennast!, jorden r. sig kring sin axel
maakera pöörleb oma telje ümber, ha pengar
att r-a sig med raha tarvitamiseks olema
kellelgi, vet du vad det r. sig om? kas sa tead,
milles asi seisab?, r-a sig ur stället end
paigast liigutama, —ande 1. adj. part. liigutav,
en r. syn liigutav pilt. 2. prep. (mingis v.
millegi) suhtes, (millegi) poolest, (mingis) asjas,
mis puutub (millessegi), (midagi) arvesse
võttes, r. den saken är meningarna delade selles
asjas lähevad arvamused lahku. —d adj.
part. liigutatud, r. till tårar pisarateni
liigutatud, r. av starka drycker joobnud, —else
~n,~r liikumine; liigutus; (trafik) liiklemine,
liiklus; (uppståndelse) rahutus, ärevus,
käärimine; (verksamhet) tegevus, äri, äriajamine;
(sinnes—) meeleliigutus, sätta i r. liikuma
panema, hela staden är i r. kogu linn on liikvel,
driva r. äri ajama, utsläppa i r-n käibele
laskma. —ig adj. segane; rahutu; kirju, —lig adj.
liikuv; elav, reibas; aktiivne, toimekas, vara
på r. fot liikvel olema, en r. fantasi elav
fantaasia, r-a tillgångar vallasyara, r. egendom,
vt. eelm., r-a helgdagar liikuvad pühad,
—maskin tehn. segamismasin. —slev
sega-mismõla.

rörelse|apparat 1. anat. liikumiselund, —organ.
2. erik. liikumapanev seadeldis, —energi
füüs. liikumisenergia, —frihet
liikumisvabadus. —förmåga liikumisvõime,
—förnimmelse^) liikumistaju, —gren tegevusharu,
—hastighet liikumiskiirus, —idkare ettevõtja,
—kapital tegevuskapital. —lag füüs.
liikumisseadus. —riktning liikumissuund, —schema
võiml. liikumiskava.

rös|e —et,—en v. rös —et,= kivihunnik. —a1 tr.
piiris tama, piirikive panema, —lägga2 irr., tr.,
vt. eelm. —katt dial. nirk. —ning ~en,~ar
piiristamine.

Wst vt. röste.

2röst —en,—er ka fig. hääl, låg r. madal hääl,
höja r-en häält tõstma, med hög r. valju
häälega, ge ngn sin r. kellegi poolt hääletama,

oma häält kellelegi andma, det ligger inte för

min r.fam. see ei sobi minule, sakna r. ilma
lauluhääleta olema. —a1 intr. hääletama, r.
för ngn kellegi poolt hääletama, r. blankt
tühjalt hääletama, r. med slutna sedlar
kinniselt hääletama, —antal häältearv. —band
anat. häälepael. —beräkning häältelugemine,
—berättigad adj. part. hääleõiguslik, —flertal
häälteenamus, —läge hääleala, hääleregister.
—längd valimisnimekiri, hääletusnimekiri.
—ning —en,—ar hääletamine, hääletus, —plikt
hääletamiskohustus. —resurser pl.
hääletaga-vara. —rätt hääleõigus, allmän r. üldine
hääleõigus, sakna r. hääleõigusest ilma
olema. —sedel hääletussedel. — skolkare isik, kes
ei võta hääletusest osa. —springa häälepilu.
—styrka hääle tugevus. —värvare
hääl-tepüüdja. —ägande adj. part. hääleõiguslik,
—övervikt häälteenamus.

röste —t,—n v. röst —et,= ehit. katusekere,
sarikad; mer. vantide kinnitamiskoht parda
välisküljel.

röt|a 1.—an roiskumine, mädanemine,
lagunemine, taga r-a mädanema hakkama. 2.2 tr.
mä-dandama, r-a lin, hampa lina, kanepit
leotama. —feber fam. gangreen, —månad
kuumuse hooaeg (23. juulist—23. augustini),
kesk-suvi. —månadshistoria, —notis
hapukurgi-jutt. —ning ~en,~ar 1. roiskumine,
mädanemine. 2. (lin, hampa) leotamine. —ägg
mädamuna.

rött vt. röd.

rötter vt. rot.

röv|a1 tr. röövima, riisuma r-a ngt från ngn
kelleltki midagi röövima, r-a bort ngn kedagi
röövima e. ära viima, r-a ngns oskuld kellegi
süütust ära võtma, —eri [—i] ~(e)t,~er
röövimine, riisumine.

rövar|e —(e)n,= röövel, riisuja, leva r-e fig.
mürgeldama, —anförare röövlipealik, —band
röövlijÕuk, —salk. —historia röövlijutt. —håla
röövlikoobas, —urgas; vilets elamu, —händer
pl., falla, råka i r. röövlite kätte sattuma,
—hövding röövlipealik, —kula vt. —håla. —liv
röövlielu. —näste röövlipesa. —pack
röövlijõuk. —pris väga madal hind; harva
väga kõrge hind. —roman röövliromaan.
—romantik röövliromantika. —tåg röövretk.
—vis, på r. röövli viisil, röövli kombel.

415

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0447.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free