- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
424

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - semla ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

semla/separat

senil|a —an,—or ümmargune sai; (fet-

tisdagsbulle) vastlakukkel.
semologi [—i] —(e)n keel. semasioloogia,
semantika.

xsen adv., vt. sedan.

2sen adj. hiline; pikaldane, aeglane, s. vår hiline
kevad, komma för s-t hilinema, vara s. av sig
pikaldane olema, bättre s-t än aldrig parem
hilja kui mitte kunagi, på s-are tid viimasel
ajal. —antik —en hilisantiikaeg; adj.
hilisan-tiikne. —are adj. ja adv., komp. hiljem,
edaspidi, pärastpoole, den s. viimane, teine,
det blir en s. fråga see küsimus tuleb hiljem.
—äst 1. adv., sup. hiljemalt; viimati, s. i
morgon kõige hiljemalt homme, s. i morse
alles täna hommikul. 2. konj., s. jag såg
honom kui ma teda viimati nägin, —aste adj.,
sup., intill s. tid viimase ajani, —färdig adj.
aeglane, pikaldane, —född adj. part. hilja
sündinud, hilisaegne. —gångare zool.
laiskloom, —elajas, —höst hilissügis,
—sommar hilissuvi. —tida muutm. adj. hiline,
äsjane, hilisaegne. —vinter hilistalv. —vår
hiliskevad, —väg rohkem aega võttev tee.
sen|a —an,—or kõõlus, künnap, soon. —drag
kramp, —full adj. sooniline, muskliline,
—hinna anat. kõvakest. —ig adj., vt. —full. —skida
anat. kõõlusetupp. —sträckning
kõõluse-venitus. —strong muus. viiulikeel.
senap —en sinep.

senaps|burk sinepitoos. —deg sinepiplaaster.

—frö sinepiiva.
senat [—at] —en,—er senat; ülemkoda. —or

[—åtår] —n,—er [—õ—] senaator.
senil [—il] adj. seniilne, —itet [—ét] —en seniilsus,
raukus.

senior 1. —n,—er [—õ—] sport seenior, vanem; (i

studentnation) juhatusliige. 2. adj. vanem,
senna —n bot. senna, —blad sennalehed.
sensation —en,—er sensatsioon, tunne, aisting;

kõmu. —ell [—é—] adj. sensatsiooniline,
sensib|el [—i—] adj. tundeline; õrn. —ilitet [—ét]

—en tundelisus,
sensitiv [—iv] adj. ülitundlik. — |a —an,—or bot.

mimoos, —itet [—ét] —en ülitundlikkus,
sensmoral [sar|— v. sens—] —en (moraalne)

mõte, õpetus (millestki),
sensoriell [—éll] v. sensorisk [—õ—] adj.
sensoorne, meeltesse puutuv,
sensuell [—éll] adj. sensuaalne, meeleline,
sentens —en,—er sentents, mõttetera.
sentera1 tr. hindama, heaks kiitma,
sentiment —et,= tunne, tundlikkus, —ai adj.
sentimentaalne,
separabel [—åb—] adj. lahutatav,
separat 1. adj. separaatne, eraldi. 2. —et,= trük.
separaat, —fred separaatrahu. —im adv.

eraldi, (igaüks) omaette. —ion —en,—er
separatsioon, eraldamine. —or [—åtår]
—n,—er [—õ—] separaator, .koorelahutaja.
separera1 I. tr., intr. separeerima, eraldama,
lahutama. II. refl. separeeruma, lahutuma.
september ilma a. ja pl. september, mihklikuu,
septenni|um —et,—er seitseaastak.
sepsis (en) med. sepsis, veremürgi(s)tus.
seraf [—åf] —en,—er seerav, ingel. —imerorden
Serafiimi autäht (Rootsi kõrgeim aumärk),
serb —en,—er v. serbier —n,= serblane,
seren [—én] adj. selge, rahulik, puhas, —itet

[—ét] —en selgus, puhtus,
sergeant [—šant] —en,—er sõj. seersant,
serie —n,—r seeria, sari; rida. —koppling el.
järjestiklülitus, jadalülitus. —lindning el.
järjestikmähis, jadamähis. —produktion
seeriatoodang,
seriös [—ös] adj. tõsine, pidulik, ta s-t på saken

asja tõsiselt võtma,
serpentin [—in] —en,—er serpentiin; looklev tee.

—era1 intr. looklema.
serv|a1 [sörrva] intr., sport servima, pallima.
server|a1 tr., intr., refl. serveerima, middagen är
s-ad laud on kaetud, lõuna on serveeritud,
s-a en anekdot anekdooti jutustama, —ing
~en,~ar 1. serveerimine. 2. söökla.
—ingsbricka kandik. —ingsdisk puhvet.
—ingsflicka ettekandja,
servett [—étt] —en,—er salvrätt, suurätik.

—ring salvrätikurõngas.
service [sörvis] —n ingl. k. teenindus,
teenindamine. —station teenindusjaam. —yrke
teenustöö.

servil [—il] adj. serviilne, orjalik, —itet [—ét] —en
servilism.

servis [—is] —en,—er 1. serviis, lauanõud. 2.

teenindamine. 3. meeskond,
servit|ris [—is] ~en,~er (uppasserska)
ettekandja. —ör [—or] ~en,~er (kypare) oober,
kelner.

serös [—ös] adj., med. seroosne, seerumitaoline.
’sesam —en bot. seesam.
2sesam (ett) salasõna; fig. parool,
sess|a —an,—or fam. printsess,
session —en,—er sessioon, istungjärk,
set [sätt] —et,= 1. sport sett. 2. komplekt,
sett|er —ern,—rar setter.
settlement —et,= asula; setelment.
^ex arvs. kuus. —|a —an,—or 1. kuus. 2. sekser.
3. ped. kuues klass, —fotad adj. part.
kuue-jalgne. —sidig adj. kuueküljeline. —sitsig adj.
kuueistmeline. —tio kuuskümmend, —tionde
kuuekümnes. —ton [—ån]
kuusteist-(kümmend). —tonde kuueteistkümnes,
—tonhundratalet seitsmeteistkümnes sajand.
2sex —et sugu; suguelu; seksuaalne atraktiivsus.

424

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0456.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free