Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sinder ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sinder/sist
(lehma kohta), komma i s. kinni jääma, —a1
intr. ahtraks jääma; kuivama, kuivaks
jääma,
sind|er —ret,= šlakk, räbu.
sinekur —en,—er sinekuur.
singales [—és] —en,—er singalees.
’singel —n erik. jäme kruus.
2singel 1. muutm. pred. adj. üksi. 2. —n, singlar
mäng. üksikmäng; sitta s. üksi olema.
singla1 I. intr., sport üksikmängu mängima;
langema, hõljuma, löven s-r i luften lehed
lendavad õhus. II. tr. loopima, kukkuda laskma,
s. slant kulli ja kirja mängima,
singular 1. —en,—er v. singularis (en) gram.
singular, ainsus. 2. adj. singulaarne,
ainsuslik.
singuljär [—ar] adj. iseäralik, veider,
sink —et viivitus. —a1 I. tr. viivitama, kinni
pidama. II. intr. viibima, viivitama. III. refl.
hiljaks jääma, —sam adj. pikaldane,
aegaviitev.
’sink|a 1. —an,—or neet; kontsaraud; nurgatapp.
21 tr. kokku jootma.
2sink|a —an,—or mäng. viis (silma), slå s-or ali
mõlemal täringul viis silma saama, —adus
[—üs] ~en,~er 1. mäng. viis + kaks (silma).
2. õnn, vedamine. 3. (örfil) kõrvakiil,
sinkabirum [—tr—] (ett) fam. pogri, vangla,
sinn muutm., luul., vt. —e. —a1 intr.
(grubbla)järele mõtlema, mõtisklema. —ad adj. part.
(hågad) nõus, himukas, tahtev, vara s. att
göra ngt midagi teha tahtma; (ha ett visst
sinnelag) meelestatud, meelsusega, vara
vänligt s. sõbralikult meelestatud olema. —e
—t,—n meel; meelsus, meelelaad; mõistus, vid
sina s-ns fulla bruk täie mõistuse juures,
vara från sina s-n meelest ära olema, ett
sjätte s. kuues meel, i mitt stilla s. omaette,
efter sitt s. oma tahtmise järgi, rinna ngn i s-t
kellelgi midagi meelde tulema, låta ngt gå till
s-s midagi südamesse võtma, få ngt i sitt s.
midagi pähe võtma, s-t rann på honom ta
vihastus. —ebild sümbol, võrdkuju. — ebildlig
adj. sümboolne. —elag —et,= meel,
meelelaad. —evärld(en) filos, meeltemaailm.
—lig adj. 1. meeleline, aistinguline. 2. meelas,
himur, —rik adj. leidlik, teravmeelne,
sinnes|analogi taju. —art meelelaad, loomus,
—beskaffenhet vt. eelm. —frid meelerahu,
—frånvarande adj. part. hajameelne,
—författning meeleolu; meelelaad, —förnimmelse
aisting, —förvirring meeltesegadus, —intryck
vt. —förnimmelse, —jämvikt hingeline
tasakaal, —lugn meelerahu, —läggning
meelelaad. —närvaro külmaverelisus,
rahulikkus, —riktning meelelaad; kalduvus.
—rö meelerahu, —rubbad adj. part. segane,
hull. —rörelse meeleliigutus, ärritus, —sjuk
adj. vaimuhaige, —slö adj. nõrgameelne,
—mõistuslik, —styrka meelekindlus,
—stämning meeleolu, —svag adj. nõdrameelne,
—tillstånd meeleolu; meelelaad,
—undersökning vaimse seisukorra uurimine, —villa
meelepete, —ändring meelemuutus,
sinom muutm., tusen s. tusen tuhat korda tuhat,
musttuhat.
sinsemellan adv. omavahel, komma överens s.
kokku leppima omavahel,
sint adj. part. 1. fam., dial. vihane. 2. högs.
suuremeelne, smås. väiklane,
sinter —n 1. geol. (droppsten) nõrgkivi, tilkekivi,
stalaktiit. 2. šlakk, räbu.
sinusit [—it] —en,—er med. ninasõõrmepõletik.
sipp adj. edistav, peps, liialdatult vooruslik,
sipp|a —an,—or bot. ülane, sinilill; karukell.
sippra1 intr. immitsema, tilkuma, nõrguma, s.
fram välja immitsema, s. igenom läbi
imbuma, s. ut välja immitsema;flg. välja v.
ilmsiks tulema, teatavaks saama.
sir|a1 tr. ilustama, kaunistama, —at [—åt]
~en,~er ilustus, kaunistus. —atlig adj. ilus,
töre, peen; suursugune, väärikas, —lig adj.
kena, ilus.
sirap —en,—er siirup.
siraps|aktig adj. siirupitaoline. —leende
lääge-magus naeratus, —len adj., fig. mesimagus,
—smörgås siirupivõileib.
siren [—én] —en,—er 1. müt. sireen;flg.
võrgutaja. 2. mer. sireen, aparaat signaali
andmiseks. 3. zool. merilehm.
sirp —et siristus, sirin. —a1 intr. siristama;
krigisema.
sis —et sihin, sahin, sirin. —a1 intr. sihisema,
sahisema, sirisema,
sisk|a —an,—or zool. siisike,
siskonkorv [—ån—] keed. siisik (—u).
sist 1. adv. viimane kord, viimati; viimasena, han
stod s. på listan ta seisis viimasena
nimekirjas, du kommer alltid s. sa tuled alati
viimasena, till s. lõpuks, först som s. mida
varem, seda parem, det är länge sedan s. see
oli ammu, kui me viimati nägime teineteist. 2.
konj., s. jag såg honom låg han sjuk kui ma
viimane kord teda nägin, oli ta haige. —a adj.
sup. viimane, viimne, s. skriket fam. viimane
karjatus, s. paret ut mäng. tagumine paar
välja, komma i s. minuten viimsel minutil
tulema, på s. tidén viimasel ajal, ligga på sitt
s. surivoodil lamama. —an fam., leka s. kulli
mängima. —en fam., mäng. viimane, mats.
—ens, häromsistens hiljuti, äsja. —bemälde v.
—bemälte, —berörda viimati nimetatud,
—född adj. part. viimati sündinud, kõige
noorem, —lidén adj. part. viimane, eelmine,
427
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
