Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sisu ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sisu/sjuk
läinud, möödunud, sistlidna veckan
möödunud nädal, —nämnda adj. part.
viimati nimetatud, mainitud. —one muutm.,
årh., på s. viimasel ajal.
sisu —n sisemine jõud, vastupidavus, energia,
võitlustahe. (
sisyfusarbete müt., fig. sisüfose töö, asjatu töö.
1sits — en,—er sits (riie).
2sits — en,—er iste; istmik, tagumik; mäng.
kaartide jagunemine; mängijate paigutus.
sitt|a4 intr. istuma; (passa) sobima; poseerima,
s-a till bords söögilauas istuma, sööma, s-a
modell poseerima, s-a vid makten võimul
olema, s-a som domare kohtunikuks olema,
s-a ting ringkonnakohtus istuma, s-a på
kontor kontoris töötama, nu s-er vi där! nüüd
olema pigis!, det s-er mig upp i halsen fig.
olen sellest kõrini tüdinud, vi s-er inte i sjön
meil pole mingit häda, s-a som på nålar nagu
nõeltel istuma; rö hut. abis.: s-a av (ett straff)
ära istuma; (hästen) (hobuse) seljast maha
tulema, s-a bort dyrbar tid kallist aega
raiskama, få s-a emellan fig. oma nahaga
maksma, s-a fram dial. ettepoole istuma, s-a
för (skymma) ees istuma, s-a i konkr. sees
olema; fig. püsima, vastu pidama, külge
jääma, s-a ihop koos, kõrvu istuma; pidama,
kinni jääma, s-a inne kodus istuma; kinni
istuma, s-a inne med goda kunskaper häid
teadmisi omama, s-a kvar ped. istuma
jääma; kohale jääma, s-a uppe üleval istuma,
s-a åt kõvasti ümber istuma; fig. raske
olema, s-a över järele istuma; vahele jätma,
—arbete istumistöö. —bad istevann. —ben
anat. istmikuluu. —bräde istelaud. —göra
istumistöö. —kudde istepadi. —ning ~en,~ar
poseerimine, —opp [—å—] ~en,~arfam.
kõrvakiil. —plats istekoht.
sittra1 intr. värisema, võbisema,
situation — en,—er olukord, situatsioon, herre
över s-en olukorra peremees, rädda s-en
olukorda päästma, vara s-en vuxen olukorda
valitsema.
situerad adj. part., vara väi s. jõukas olema, vara
illa s. majanduslikult halvas olukorras
olema.
sjabbig adj., fam. kulunud, räbaldunud, närune,
sjaber vt. schaber.
sjacker, sjackra vt. schacker, schackra.
sjafs fam. 1. —et lohakus, räpasus. 2. —en,—ar v.
sjafs|er —ern,—ar lohakas inimene. — |a 1.
—an,—or lohakas naine. 21 intr. lohakalt
käima. —ig adj., fam. lohakas, räpane,
sjagg vt. schagg.
sjajas v. schajas. —en,—ar fam. kelm, närukael,
sjakal v. schakal [—ål] —en,—er zool. šaakal.
sjal v. schal —en,—ar säll, rätt. —ett —en,—er
pearätt.
sjan|a —an,—or fam. libu, lirva.
sjanghaja1 [—äj—] tr., mer. vägivalla v.
kavalusega meremehi laeva hankima,
sjapp —et,= v. —en,—ar fam. kõrts; pood.
sjapp|a1 v. schapp|a intr., fam. põgenema, jalga
laskma, —en, ta till s. jalga laskma,
sjas v. schas interj. kõss! kõtt!, —a1 intr.
kõssama, s. bort tr. ära ajama, hirmutama,
minema kihutama,
sjask —en,—ar v. sjask|er —ern,—ar fam. pätt;
närukael, —ig adj., fam. lohakas, kulunud,
räbaldunud, närune,
sjatt|e —en,—ar fam., vt. sjasker.
sjav|a1 intr., fam. lonkima,
sjok —et,= suur tükk, snös. lumeräitsakas.
sju arvs. seitse, få s. för tu fig. mitmekordselt
tagasi saama, ta s. för tu liiga palju võtma.
—|à —an,—or seitse. —armad adj.
seitsmeharuline. —dagarsvecka
seitsmepäevane nädal. —dubbel adj.
seitsmekordne, —dundrande adj. part. töre,
suursugune, —falt adv.. seitsmekordselt,
—glasvagn kuninglik luksustõld. —helsikes,
—helvetes muutm. adv. pagana, kuradi,
põrgu, —mila muutm. adj.
seitsmepenikoor-mane. —nde seitsmes, för det s.
seitsmendaks. —rygg zool., vt. stenbit, —sabla [—åb—]
muutm. adj. pagana, põrgu. — sovare 1. zool.
unihiir, unilane. 2. üks seitsmest magajast. 3.
kella seitsmeni magaja. —sovardagen
seitsmemagajapäev (27. juulil), —stjärnan,
—stjärnorna astr. sõel, Plejaadid. —ttio
seitsekümmend. — ttionde seitsmekümnes.
—ttiotal, på s-et seitsmekümnendail aastail.
—tton [—ån] seitseteist(kümmend), fy. s.I
ptüi, kurat!, för s.! pagana pihta!. — ttonde
seitsmeteistkümnes. —ttonhundratalet
kaheksateistkümnes sajand,
sjubb — en,—ar zool. pesukaru. —skinn
pesukarunahk.
sjud|a41. tr. keetma. II. intr. keema, s-a av vrede
vihast keema, s-ande arbetsglädje ülekeev
töörõõm, —eri [—i] ~(e)t,~er keeduköda.
—het adj. tulikuum, —ning ~en,~ar
keetmine; keemine,
sjuk adj. haige, põdur; fig. kahtlane, en s. sak
kahtlane asi, ha s-t samvete halb
südametunnistus olema, tigga för sin s-a mor fig. kellegi
nimel kerjama. —|a —an,—or haigus, tõbi,
engelska s-an rahhiit, spanska s-an gripp,
—avlöning haigusraha, —betyg, —intyg
haigusleht, —bädd haigevoodi, —dorn haigus,
—domsfall haigusjuht(um). —kassa
haigekassa, —ledighet haiguspuhkus. —lig
adj. haiglane, —ling —en,—ar haige, põdeja.
—na1 intr. haigestuma. —penning
428
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
