Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sjätte ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sjätte/skadedjur
vasturääkivus, —mördare, —mörderska
enesetapja, —plågare enesepiinaja.
—prövning enesekatsumine, —rannsakan vt. eelm.
—respekt enesest lugupidamine, —rådig adj.
omavoliline; isemeelne, isekas, —servering
iseteenindamisega söökla, —skriven adj.
part. endastmöstetav. —spilling van
enesetapja, —studerad adj. part. iseõppinud,
—studium iseõppimine, —styrelse
omavalitsus, autonoomia, —ständig adj. iseseisev,
sõltumatu, —ständighet —en iseseisvus,
sõltumatus. —svåld omavoli, isekus,
ohjeldamatus. —svåldig adj. omavoliline,
isekas, —syn oma silmaga nägemine, —sådd
adj. part. isekülvunud. —säker adj.
enesekindel, —tagen adj. part. omavoliliselt
võetud, —tillfredsställelse 1. enesearmastus.
2. onanism, —tillit eneseusaldus, —tillräcklig
adj. enesega rahulolev, —tukt
enesedistsipliin. —underskattning enese alahindamine,
—uppfostran enesekasvatus, —upplevelse
isiklik läbielamine, elamus, —uppoffrande
adj. part. ennastohverdav, —upptagen adj.
part. ennast täis olev. —utnämnd adj. part.
isehakanud, —verksam adj. isetegev,
automaatne; aktiivne. —verksamhet
isetegevus, aktiivsus, —ägande adj. part., s.
bönder vabad talupojad, —ändamål isiklik
siht, omakasu, —överskattning enese
ülehindamine. —övervinnelse enesevõitmine.
sjätte arvs. kuues, för det s. kuuendaks, —del
kuuendik.
sjö —n,—ar (insjö) järv; (hav) meri; (sjögång)
lainetus; (våg) laine, på öppna s-n avamerel,
gå till s-ss merele minema, s-n går hög lained
käivad kõrgele, kasta yxan i s-n fig. püssi
põõsasse viskama, kasta pengarna i s-n raha
tuulde loopima, —björn 1. zool. merikaru. 2.
fig. merekaru, vana meremees, —blöt adj.
läbimärg, —bod võrgu—, paadikuur. —borre
zool. merisiilik. —buss vilunud meremees,
merekaru, —buss kiirpaat isikuveoks.
—drabbning merelahing, —drucken, —dränkt
adj. part. vettinud, —duglig adj. meresõiduks
kõlblik, —farande 1. adj. part. merdsõitev,
laevasõiduga tegelev. 2. — n,= subst. part.
meresõitja. —farare —n,= meresõitja, —fart
laevandus, meresõit, —fartsunderrättelser pl.
laevasõiduteated. —flygplan vesilennuk,
—folk meremehed. —folksförbund
meremeeste ühing, —fågel merelind, —färd
meresõit. —förbindelse mereühendus.
—försäkring merekindlustus. —gast van.
meremees, madrus, —gräns merepiir, —gurka
zool. meripura. —gående adj. part.
merdsõitev. —gång lainetus. —handel
merekaubandus. —häst zool. merihobu.
—jungfru rahval, merenümf. —kadett
mereväekadett. —kapten laevakapten, —klar
adj. mereleminekuks valmis, —ko merilehm.
—kräfta zool. merivähk. — lag jur. mereõigus.
—led meretee, —ledes adv. merd kaudu,
—lejon zool. merilõvi, —liv mereelu, —luft
mereõhk, —lök bot. merisibul. —makt
mereriik, —man meremees, —manshem
meremeeste kodu. —manskap —et
meremeheks olemine. —mansknop,
—mansknut meremehesölm. —mansrulla
laevameeskonna nimestik. —mansvals
meremeeste valss, —mil meremiil. —märke
meremärk. —nöd merehäda. —odjur
merekoletis. —officer mereväeohvitser,
—olycka mereõnnetus. —orm meremadu.
—penna zool. merisulg. —reda2 tr.
merreviimiseks valmis seadma, —resa
merereis, —räddning merehädas laevade
päästmine, —rätt mereõigus. —rövare
mereröövel, —sjuk adj. merehaige. —sjuka
merehaigus, —slag merelahing. ,—stat
mereriik. —stjärna zool. meritäht.
—stridskrafter pl. merevägi. —stövel
veesaabas. —stycke meremaal, —säck mer.
meremehekott. —sänkning järvepinna
alandamine. —sätta2 irr., tr. merre laskma,
—sättning merrelaskmine. —tåg mereretk, —tång
adru. —van adj. merega harjunud, —värdig
adj. meresõiduks kõlblik, —väsen merendus,
mereasjandus,
sjöd vt. sjuda,
sjöng vt. sjunga,
sjönk vt. sjunka,
ska vt skola.
skabb —en sügelised, —djur süüdiklane,
sügelislest. —ig adj. sügelises, kärnas,
skabrös [—os] adj. kahemõtteline, nilbe,
skackel vt. skakel.
skad|a 1. —an,—or kahju; vigastus, av s-an blir
man vis häda õpetab, komma till s-a kahju
kannatama, ingen s-a skedd! ei ole viga!, det
var s-a! kahju!, det är s-a på honom temast
on kahju. 2.1 tr., refl. kahjustama;
vigastama; haavama, lindrigt s-ad kergelt
vigastatud, det skulle inte s-a om ... ei teeks
viga, kui. .. —ad adj. part. vigastatud, —lig
adj. kahjulik, —skjuta4 tr. haavama,
vigastama.
skade|djur kahjur, kahjurloom. —ersättning
kahjutasu, —glad adj. kahjurõõmus, —glädje
kahjurõõm, —görare kahjur, kahjutekitaja.
—görelse kahjustus, kahjutegemine. —insekt
kahjur, kahjulik putukas. —lysten adj.
pahatahtlik; kahjurõõmus, —slös adj., hålla
ngn s. kellelegi kahjutasu maksma, —stånd
kahjutasu, —ståndsanspråk kahjutasunõue.
430
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
