- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
431

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - skaffa ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

skaffa/skandinav

—verkan, —verkning kahjulik mõju.
skaff|a1 I. tr. ja refl. (enesele) muretsema,
hankima, soetama, s-a hjälp abi hankima,
s-a sig ovänner endale vaenlasi soetama, s-a
ngt ur världen midagi ära hävitama, jag vill
inte ha med honom att s-a ma ei taha temaga
tegemist teha; rõhut. abis.: s-a bort kõrvale
toimetama, kõrvaldama, s-a fram kohale
muretsema, välja tooma, s-a undan kõrvale
toimetama, —ar|e —(e)n,= van. (toidu—)
muretseja, hankija, —eri [—1] ~(e)t,~er
sahver, —ning ~en,~ar mer. söömine;
leivakott.

skafföttes v. skafottes adv. jalad vastamisi,
skaft —et,= vars, pide; (saapa—, suka—) säär, ha
huvud på s. fig. nupukas olema, pea otsas
olema, ha ögon på s. hämmastunult vahtima;
silmad ees ja taga olema, ha öronen på s.
kõrvad kikkis kuulama, ingen vill hålla i s-et
fig. keegi ei taha ees käia, keegi ei taha
vastutust enese peale võtta. —a1 tr.
varretama, vart taha panema, —hammare
varrega vasar, —hål varreauk. —lös adj.
varretu. —öga silm.
skak —et 1. (skakning) raputamine, rappumine.
2. (skrinda) redelvanker. —a11. tr. raputama,
väristama; vapustama. II. intr. rappuma,
värisema, võbisema, s. hand med ngn kedagi
kättpidi teretama, s. av köld külmast
lõdisema, s. på huvudet pead raputama. —ad
adj. part. raputatud ;flg. vapustatud, —ande
adj. part. 1. rappuv, logisev. 2. häiriv,
vapustav. —ig adj. rappuv; värisev. —is
muutm. pred. adj., fam., vara s. värisevate
kätega olema; vilets, arg olema, —ning
—en,—ar raputamine; rappumine,
värisemine.

skak|el —eln,—lar v. —lor ais, vehmer, hoppa

över s-larna üleaisa lööma,
skal —et,= koor, kooruke, koorik; kest, kilp,
karp, sluta, dra sig inom sitt s. fig. endasse
tõmbuma, inte ett s.fam. mitte põrmugi. —a1
tr. koorima, —bagge mardikas, —bank geol.
karpkehvel. —djur koorikloomad. —fri adj.
kooretu. —fällning koore kestamine, —vinge
zool. kattetiib. —ömsning kestamine,
koorevahetus.
1 skala1 intr., fam. jooksma, liduma.
2skal|a —an,—or geogr. skaala; astmik; muus.
heliredel.

skald —en,—er luuletaja, laulik, skald, —a1 intr.,
fam. luuletama, —isk adj. luule—, luuletaja—.
—inn|a [—i—] —an,—or naisluuletaja. —skap
—et luuletamine,
skalde|anlag luuletajakalduvus. —begåvning
luuleanne, —broder kaasluuletaja. —flykt
luulelend, —försök luulekatse. —gåva

luuleanne, —konst luulekunst, —stycke
luuletus, poeem, —verk luuleteos, —åder v.
—ådra luulesoon.
1 skalk —en,—ar (brödkant) kõva leivakooruke.
2skalk —en,—ar (skälm) kelm. —aktig adj.
kelmikas, —as1 dep. kelmikas olema,
naljatlema. —streck temp, kelmustükk.
skalka1 tr., mer. presendiga katma,
skall —et,= 1. haukumine; sõimamine. 2. köla. 3.
ajujaht, —a1 intr. kõlama, slå till ett s-nde
skratt kõlavalt naerna hakkama, —folk
jahind. ajajad, —gång ajujaht, gå s. efter ngn
kedagi taga ajama, kellegi peale ajujahti
pidama.

skall|a1 tr., sport (palli) peaga lööma, —bas anat.
koljupõhimik. —|e —en,—ar 1. anat. pealuu,
kolju, kolp. 2. fam. (huvud) pea, har du inte
ögon i s-en? kus su silmad on?, kas sul silmi
peas pole?, ge ngn en (dansk) s-e kedagi
peaga lööma. —ig adj. kiilaspäine,
skall|er —ret klõbin, logisemine. —|ra 1. —ran,
—ror klõbisti, lõgisti. 2.1 intr. klõbistama,
lõgistama, logisema, tänderna s-rar i
munnen hambad logisevad suus. ~gräs bot.
robirohi. ~orm zool. lõgismadu, latsutaja
madu.

skalm —en,—ar 1. ais, vehmer. 2. haru, sang.
skalmej|a — an,—or muus. paju—, roopill. —klang

tehn. läbilõikav köla.
skalp —en,—er skalp, mahanülitud peanahk.

—era1 tr. skalpeerima.
skalv —et,= maavärisemine; lit. raputus,

vapustus, värisemine,
skam 1. rahval, vanapagan, snål spar oeh s. tar
ihne hoiab ja vanapagan võtab. 2. —men
häbi, teotus, nu går s(—men) på torra land
nüüd on lugu lahti, komma på s. luhta
minema, bita huvudet av s-men täiesti häbitu
olema, s. till sägandes häbi öelda, —bänk
häbipink. —fila1 tr., mer. kriimustama; fig.
kahjustama, häbistama. —flat adj.
häbistatud, —fläck häbiplekk. —full adj.
häbelik, —lig adj. häbistav, häbiväärne, —lös
adj. häbitu, —pall van. häbipink. —påle
häbipost. —sen adj. häbelik, vara s.
häbenema, —vrå, stå i s-n nurgas seisma.
skamfera1 tr., fam., vt. skamfila,
skandal —en,—er skandaal, ställa till s.
skandaali tegema. —isera1 tr. skandaalitsema,
skandaali tegema; häbistama. —iserad adj.
part. häbistatud; erutatud, šokeeritud,
—historia skandaalne lugu. —hunger
skan-daalihimu. —skrivare skandaalilugude
kirjutaja. —ös [—os] adj. skandaalne.
skandera1 tr. skandeerima.
skandinav [—åv] — en,—er skandinaavlane, —isk
adj. skandinaavia, s-a halvön Skandinaavia

431

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0463.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free