Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - skyttel ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
skyttel/skända
skytt I el —eln,—lar süstik. ~trafik edasi-tagasi
liiklus.
skåda1 tr. vaatama, nägema, s. dagens ljus
maailmavalgust nägema, ilmale tulema,
skåde|bana näitelava, areen, livets s-bana elu
näitelava. — lysten adj. vaatamishimuline;
uudishimulik. —lystnad vaatamishimu;
uudishimu, —mynt, —penning van. medal,
mälestusraha. —plats näitelava, —spel
näidend; vaatepilt, —mäng. —spelare näitleja.
—spelarkonst näitekunst. —spelartalang
näitlejaanne. —spelerska näitlejanna.
—spelsförfattare näitekirjanik,
skål —en,—ar 1. kauss, utösa sin vredes s-ar över
ngn oma viha kellegi peale välja valama. 2.
bot. lüdi. 3. toost, tervisejoomine, s.l
terviseks!, dricka ngns s. kellegi terviseks
jooma. —a1 I. intr. (kellegi) terviseks jooma,
klaase kokku lööma. II. tr. uuristama,
kausikujuliseks tegema. —ad adj. part.
kausikujuline. —formad adj. part., —formig
adj. kausjas, kausikujuline. —ig adj. õõnes,
—knalle kausisetu. —pund nael (425
grammi). —tal toost, lauakõne.
skåll|a1 tr. kupatama, hautama, põletama, —het
adj. tulikuum, —vatten keev vesi.
Skåne maakond Lõnua-Rootsis.
skån|ing ~en,~ar Skåne elanik, skånelane. —sk
adj. skåne. —sk|a 1. —an skåne keelemurre.
2. —an,—or naiselanik Skånes,
skåp —et,= kapp, det är hon som bestämmer var
s-et skall stå tema (naise) jalas on püksid,
—mat toidujäänused;y?g. ülessojendatud asi.
—råtta, fattig som en s. vaene kui kirikurott,
—smak kapimaik. —supa4 intr. salaja jooma,
—supare salajoodik.
skår —et,= lõige, täke; (heina)kaar. — |a 1.
—an,—or lõige, täke. 2.1 tr. täkestama,
skår|e —en,—ar jahind. jahionn.
skäck —en,—ar kirju, laiguline hobune. —ig adj.
kirju, laiguline,
skäddja —an,—or 1. zool. kammeljas. 2. mer.
kaitseraud propelleri ali; logilaud.
skäfta1 tr., van. varrega varustama,
skäfte —t bot. teat. osjaliik.
skäftig adj. neljaniieline (kangas),
skägg — et,= habe, pard, le, skratta i s-et
habemesse naerma, tala i s-et habemesse
pomisema, tala ur s-et selgesti rääkima,
tvista om påvens s. tühja asja pärast
vaidlema. —a1 intr., mer. kinni jääma, sassi
minema; tehn. ääri lõikama, —borst
habemetüükad. —dopping zool. tuttpütt.
—Qun habemeudemed, pümahabe. — ig adj.
habemes; ajamata habemega, raseerimata,
—lav bot. habesamblik. —lös adj. habemetu.
—strå habemekarv. —stubb habemetüükad.
2skäkt
skäkt
—växt habemekasv.
skäkt —en juudi rituaalne tapmismeetod. —|à1
(looma) tapma,
^käkt|a 1. —an,—or ropsimõõk, roobits. 2.1 tr.
(lin) ropsima, —avfall linaluud, —maskin
rop-simismasin. —ning ~en,~ar ropsimine.
a —an,—or dial. lutikas,
a — an,—or van., sõj. nool. —blad bot.
kõõlusleht.
skäl —et,= põhjus, ajend, motiiv, ettekääne, ta s.
aru pähe võtma, göra s. för sig enda eest
väljas olema, göra s. för födan sööki ära
teenima, giltiga, vägande s. kaaluvad v.
mõjuvad põhjused, med (fullt) s. täie õigusega,
göra s. för namnet enda vääriline olema,
midagi ära teenima, av det enkla s-et sel
lihtsal põhjusel, lihtsalt sellepärast. —ig adj.
õige, sobiv, hea, põhjendatud, ett s-t pris
mõõdukas v. paras hind, mer än s-t rohkem
kui hea. —igen adv. kaunis, üsna, võrdlemisi;
õiguse järgi, õigusepäraselt. —ighet —en
õiglus, parajus. —igtvis adv. õiguse pärast.
1skäll —et haukumine; fig. sõim. —|a2 intr.
haukuma; sõimama, s-a ut ngn kedagi läbi
sõimama. —sord sõimusõna.
2skäll adj., dial. lääge, kolkunud,
skäll|a —an,—or kelluke, kuljus, nu blev det
annat ljud i s-an fig. nüüd oli hoopis teine laul.
—ko juhtlehm.
skälm —en,—ar kelm, lurjus; võrukael,
vembumees. —aktig adj. kelmikas. —sk adj., vt.
eelm. —stycke kelmus, koerustükk.
skälv |a 1. —an,—or erik. värisemine, külmtõbi.
2.2’4 intr. värisema, vabisema, —an muutm.
subst, värisemine, vabisemine. —ande adj.
part. värisev, vabisev, —ning ~en,~ar värin,
vabin.
skäm|d adj. part. rikutud, mäda, roiskunud.
—ma2 tr. rikkuma; rõhut. abis.: s. bort ära
hellitama, rikkuma, s. ut häbistama, s. ut sig
endale häbi tegema, —mas2 dep. 1.
mädanema, riknema, roiskuma. 2.
häbenema.
skämt —et,= nali, naljatlus, naljategemine, på s.
naljaks, naljapärast, s. åsido! ilma naljata!.
—a1 intr. naljatama. —are —n,= naljategija.
—blad pilkeleht. —dikt pilke—, naljaluuletus.
—historia naljalugu, —lynne naljatuju,
huumor, —ord naljasõna. —sam adj.
naljakas, lõbus, humoristlik,, —tecknare
karikaturist, —teckning karikatuur,
pilke-joonis. —tidning nalja—, pilkeleht.
skänd|a1 tr. häbistama, teotama, rüvetama, au
riisuma, —ar|e —(e)n,= teotaja, rüvetaja. —lig
adj. alatu, häbiväärne, teotav, —ligen, —ligt
adv. alatult, häbiväärselt, häbematult.
—lighet ~en,~er alatus, häbiväärsus.
442
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
