- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
443

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - skänk ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

skänk/skönhetsdrottning

1 skänk —en,—ar puhvetikapp; puhvetilett,
puhvetiruum; puhvetimüüja. —bord, —disk
puhvetilett. —rum serveerimisruum; baar.
—skåp puhvetkapp.

2skänk —en,—er kink, kingitus, få ngt till s-s
midagi kingituseks saama, —a2 tr. kinkima,
annetama; rõhut. abis.: s. bort ära andma, s.
efter vabastama, s. efter en skuld võlga
kustutama, s. i sisse valama.

skänk|el —eln,—lar reis, koib; haru.

skäpp|a —an,—or van. vakk, sätta sitt ljus under
s-an oma küünalt vaka alla panema, ge,
mäta ngn s-an full kellelegi peapesu tegema,
ha rent mjöl i s-an puhas südametunnistus
olema (kellelgi), —tais adv. vakakaupa,
—viisi.

!skär adj. puhas, õrn, selge, peen. —a1 tr., årh.
puhastama, selitama. —het —en puhtus,
õrnus. —seid puhastustuli, —skåda1 tr.
vaatlema, uurima, —ning —en,—ar tehn.
puhastamine, selitamine.

2skär adj. roosa, helepunane, s. hy roosa
näovärv.

3skär —et,= skäär, kari, rahu, kaljulaid; fig.
takistus, raskus, —fläcka zool. naaskelnokk,
—gård skäärid, saarestik. —gårdsbo
skäärielanik. —kari vt. eelm.

4skär —et,= sisselõige, lõiketera; täke. —|a 1.
—an,—or sirp. 2.41. tr. ja intr. lõikama;
niitma, s-a tänderna hambaid kiristama,
linjerna s. varandra jooned lõikuvad, det s. i
öronen lõikab kõrvadesse, kõrvadel on paha;
rõhut. abis.: s-a av, bort ära, maha lõikama,
s-a igenom läbi lõikama, s-a för lahti
lõikama, s-a itu pooleks, katki lõikama, s-a
ned maha lõikama; kärpima, s-a sönder
katki lõikama, s-a till juurde lõikama, s-a till
i växten jig. luiskama, liialdama, s-a upp lahti
lõikama, s-a ut välja lõikama; nikerdama. II.
refl. end lõikama; lõikuma, ristuma; keed.
kokku minema, mjölken s. sig piim läheb
kokku, det skar sig mellan dem nad läksid
tülli, —ande adj. part. lõikav, terav, —apparat
tehn. lõikeaparaat. —bräda v. bräde
lõikelaud, —böna bot. aeduba, türgi uba.
—kniv tehn. lõiketera, —maskin tehn.
lõikemasin. —ning —en,—ar lõige, lõikamine;
lõikumine, ristumine. —ningslinje lõikejoon.
—ningspunkt lõikepunkt. —ningsyta
lõike-pind. —redskap lõikeriist. — slipare
kääriteritaja. —tyg, —verktyg tehn. lõikeriist.

1 skärm —et,= lit. kaitse, vari, taga ngn under
sitt s. kedagi oma kaitse alla võtma; bot.
katteleht.

2skärm —en,—ar vari, sirm; äär; ei. isoleering;
fig. vari, kaitse, —bild röntgeniülesvõte.
—bildsapparat röntgeniaparaat. —bilds-

undersökning röntgeniläbivalgustus. —blad
bot. katteleht. —fjäll bot., vt. eelm. —mössa
nokaga müts. —stake varjuga lühter v.
küünlajalg, —tak varikatus. —a1 tr. sirmiga
varustama; ei. isoleerima; fig. varjama,
kaitsma.

skärmytsl|a1 intr., sõj. võitlema, —ing ~en,~ar
1. sõj. kokkupõrge, võitlus, (väike)
tulevahetus. 2.fig. sõnavahetus,
skärp —et,= vöö. —spänne vööpannal.
skärp|a 1. —an teravus, terasus, valjus. 2.2 tr.
teritama, teravdama; (straffet) kõrgendama,
raskendama; refl., fam. ennast kokku võtma,
—ning ~en,~ar teritamine, teravdamine;/?g.
raskendamine,
skärr|a 1. —an,—or zool. sorr, öösorr. 2.1 intr.

narisevat häält tegema,
skärtorsdag suur neljapäev.
Jskärv —en,—ar veering, kross, lämna sin s. till
ngt oma veeringuga millestki osa võtma,
jõudumööda kaasa aitama.
2skärv —en erik., koll. killud, killustik. —|a 1.
—an,—or kild 2.1 refl. killustuma, kildudeks
purunema. — ig adj. killune; kergesti
killu stuv.
skäv|ig adj. luine. —or pl. linaluud,
skök|a —an,—or lit. prostitueeritud naine,
lõbunaine, —ohus van. pordumaja,
lõbumaja.

sköld — en,—ar kilp; vapp, bära avog s. mot
fäderneslandet isamaa vastu relva tõstma,
bära, föra ngt i s-en midagi sepitsema,
plaanitsema, —borg sõj., aj. kilpkants.
Mjrosk anat. kilpkõhr. —formig adj. kilpjas,
kilbitaoline. —hållare herald, vapihoidja.
—kõrtel anat. kilpnääre, —lus zool. kilptäi.
—mö müt. valküür. —padd —en zool. kilbis,
—padda zool. kilpkonn,
skölde|brev aadlikiri. —märke vapipilt, —kujutis,
skölj |a2 tr. loputama, uhtma. —balja
lõputu svann, —ning ~en,~ar loputamine,
uhtmine. —vatten loputusvesi.
skölp — en,—ar lusikanuga. —a1 tr. õõnestama.
]skön (ett) muutm. heaksarvamine, efter eget s.
oma heaksarvamise järgi, efter bästa s. oma
parima arusaamise järgi.
2skön adj. ilus, kaunis, kena, töre, det vore just
s-t! see oleks alles ilus!, see veel puuduks!, det
var s-t att du kom hea, et sa tulid, —ande
kirjanduse— v. kunstiarmastaja. —het —en,—er
iludus, kaunitar; kaunidus, ilu. —litteratur
ilukirjandus, —litterär adj. ilukirjanduslik.
—måla1 tr., fig. ilustama, —skrift ilukiri,
kalligraafia.

skönhets I drottning iluduskuninganna, —dyrkan
ilukummardamine. —fel iludusviga. —medel
iluravivahend, iludusvahend. —sinne ilumeel.

443

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0475.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free