Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - slagg ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
slagg/slatt
lahinguväli, —färdig adj. 1. löögivalmis. 2.
lahinguvalmis, —hök zool. kanakull.
—instrument muus. löökpill. —kraft löögijõud, —linje
sõj. lahinguliin, rinne. —lod 1. (på klockor)
löögipomm. 2. tehn. kõvajoodis. —nummer
lööknumber. —ord lööksõna, —ordning
1 ahingurivi, —kord, uppställa i s. lahinguks
rivistama, lahingukorda seadma, —regn
paduvihm. —rut|a —an,—or nõiavits, piida,
—rörd adj. part. rabatud, —sida mer.,
fartyget har s. laev on küljele vajunud, —skepp
lahingulaev, —skugga heitevari. —skämpe
riiukukk, kakleja, löömamees. —smål kaklus,
lööming, —svärd lahingumõõk. —trä 1.
löögipuu. 2. pint, koot. —ur löömakell.
—vatten mer. vesi, mis tungib laeva sisse,
—yta (på hammaren) tagumispind.
slagg —en v. —et räbu, šlakk. —a1 intr. ja refl.
räbustuma, räbuks muutuma, —as1 dep., vt.
eelm. —bildning räbustumine. —fri adj.
räbutu. —färskning tehn. räbuselitamine. —ig
adj. räbune; räbujas, räbutaoline. —tegel
ehit. räbutellis. —ull tehn. räbuvill, —vatt.
—varp räbuhunnik.
slak adj. lõtv, lodev; fig., fam. väsinud,
kurnatud, jõuetu, —a1 intr. ja tr. lõdvalt
rippuma, lotendama; järele andma, lõdvemaks
laskma, —het —en loidus, lodevus, lõtvus.
—na1 intr. lõtvuma, lõdvenema. —sida
tühemed, külgkubemete allosad (loomadel),
slakt —en v. —et,—er tapmine. —a1 tr. tapma;
(om massmord) maha tapma, s. ned (maha)
tapma. —arbod lihakauplus, —kärn.
—ar-dräng lihunikusell, —poiss; fig. timukas,
—ar|e —(e)n,= lihunik, —boskap tapakari.
—eri [—i] —et,—er tapmaja. —kreatur
tapaloom. —ning —en,—ar tapmine; lahing,
—offer tapaohver. —oxe tapahärg.
slalom [—åm] muutm., sport slaalom, —backe
slaalominõlvak. —bana slaalomirada.
—bindning slaalomiside. —åkning slaalomisõit.
^lam —men,—mar mäng. slämm.
2slam —met muda. —grop mudaauk. —lager
mudakiht. —ma1 tr. ja intr. uhtma; muda
moodustama; krohvima, —mig adj. mudane,
—ning — en,—ar uhtumine; krohvimine,
slam|mer —ret kolin, mürin; harva keelepeks,
loba. ~tack|a —an,—or v. ~taska fam.
lobamokk; keelepeksja. —ra1 intr. kolisema,
täristama; lobisema, keelt peksma,
slamp —et fam. lohakus, hooletus. —|a 1.
—an,—or fam. korratu, lohakas naine. 2.1
intr. lohakas olema. — ig adj. lohakas, korratu,
hooletu. — maj|a —an,—or vt. slampa.
slams —et fam. lohakus, hooletus, korratus. —|a
1. —an,—or a. vt. slampa. b. räbal, narts;
(liha) tükk. 2.1 intr. midagi lohakalt,
korratult tegema; lobisema, latrama;
ripnema. —ig adj. lohakas, hooletu, korratu;
lobiseja, latraja.
slan|a —an,—or latt, roovik, teivas,
’slang —en,—ar voolik, lõdvik; lohv. —båge
ragulka, —gurka bot. hollandi kurk.
2slang —en argoo, släng, —ord argoo—,
slängsõna. —språk argoo, släng.
3slang muut., ge, slå sig i s. med ngn kellegagi
läbikäimisse astuma, kellegagi kampa
minema.
*slank —en,—ar fam. põhjajäänud tilk, mõni tilk.
2slank adj. sale, sihvakas, den s-a linjen sale
joon. —na1 intr. saledamaks minema,
slank |a1 intr. lotendama. —ig adj. lotendav,
lotakil, lohakas; närtsinud,
^lant — en,—ar rahatükk, münt, förtjäna en s.
natuke teenima, vara slagen till s. fig.
ettemääratult õnnetu olema; abitu, kaitsetu
olema, vända på s-arna kokku hoidma.
2slant —en kai. lånt, vedel. —a1 tr. ja intr. landiga
kalastama, —krok landiõng. —rev landinöör.
—spö landiritv.
slapp adj. lodev, lõtv; jõuetu, nõrk, loid. —a1 tr,
lõdvendama. —as1 dep. lõdvenema,
nõrkema, —na1 intr. lõdvenema, nõrkema,
loiuks muutuma, järele andma, —het —en
loidus, lodevus, lõtvus,
slarv 1. —et lohakus, korratus, hooletus. 2.
—en,—ar v. —|er —ern,—ar hooletu, lohakas
poiss, din lille s-er ah sa põngerjas* — |a 1.
—an,—or a. lohakas, hooletu tütarlaps, b.
räbal, narts, kalts. 2.1 intr. hooletu, lohakas,
korratu olema; laisklema, logelema, s-a med
ngt midagi lohakalt tegema, vara ute oeh s-a
tegevusetult ringi hulkuma; rõhut. abis.: s-a
bort ära raiskama, han har s-at bort boken ta
on raamatu (om lohakusega) ära kaotanud,
s-a ifrån sig ngt midagi hooletult tegema ja
ära minema. —ig adj. hooletu, lohakas,
korratu, —ighet —en,—er lohakus, hooletus,
korratus, —maj|a —an,—or lohakas tüdruk v.
naine, —sylta keed. rupskid; lohakalt tehtud
töö, göra s. av ngn kedagi hooletult kohtlema
v. põlualuseks tegema,
slask —et solkimine, solgutamine; solk, solgi vesi;
lörts, sodi, soga; lörtsine ilm, sulailm. —a1
intr. solkima, solgutama; sulama, vihma
sadama, om Anders s-ar så braskar jul kui
andresepäeval on sula, siis jõulu ajal on
külm, s. i sig fam. lohakalt ja ruttu sööma, s.
ned ära määrima, täis pritsima, —brunn,
—grop solgiauk. —hink solgiämber. —ig adj.
märg, mudane, sodine; (om vädret) märg,
vihmane, —ledning, —ränna solgiveerenn,
köögirentsel. —rör mustaveetoru.
slatt —en,—ar põhja jäänud tilk.
445
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
