- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
446

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - slav ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

slav/slipprig

rslav —en,—ar ori, vara s. under sina lidelser
oma kirgede ori olema, —a1 intr. orjama,
—arbete orjatöö, orjus, —eri [—1] —(e)t orjus,
orjapõli, —göra orjus, orjatöö. —handel
or-jakauplemine. —handlare orjakaupleja.
—inn|a —an,—or naisori. —isk adj. orjalik,
—liv orjaelu, —marknad orjaturg. —ök
orjaike. —sinne orjameelsus. —tjänst orjus,
orjatöö.

2slav —en,—er slaavlane, —isk adj. slaavi, —ist
—en,—er slavist, slaavi filoloog. — ofil 1.
—en,—er slavofiil. 2. adj. slavofiilne.
slejf —en,—er v. —ar lehv, aaspael; kingarihm.
slejs —en,—ar mer. raudkang.
sleke —t,—n põll. lakukivi. —sten vt. eelm.
^lem —met lima, röga. —avsöndring limaeritus.
—hinna limanahk, limaskest, —kõrtel
limanääre. —mig adj. limane. —svamp(ar)
bot. limaseened.
2slem adj., van. nurjatu, alatu, för s. vinning

ainult raha pärast,
slentrian [—ån] —en vana, harjunud komme,
sissejuurdunud tava. —mässig adj. harjunud
kombe järgi olev, mehhaaniline,
slev —en,—ar kulp,få en släng av s-en fig. oma
suutäit ka saama. —a1 tr. kulbiga tõstma v.
liigutama, s. i sig helpima, sisse larpima.
—tais adv. kulbiviisi.
slick —en,—ar fam. tilk, suutäis; tükk, jäänus;
mer. pehme, mudane põhi; kraap, hari. —a1
tr. ja intr. lakkuma, noolima, s. sig om
munnen fig. keelt limpsama, s. av puhtaks
lakkuma, —sten lakukivi.
slicke|pinne karamell puupulga otsas, —pott

~en,~ar lastek. nimetissõrm.
slid —en,—er tehn. juhtiv masinaosa; lükand,

plaat, klapp,
slid|a —an,—or tupp. —kniv puss. —hornsdjur

sarvloom,
sliddersladder fam. tühi lori.
sliddrig adj., dial., vt. sladdrig.
slig —en mäend. küllastatud malm.
slik adj., van. niisugune.
slikt|a1 tr., tehn. tahuma, Ühtima, siluma, —yxa

tahumiskirves.
slims|a —an,—or riba, tükk, räbal,
sling|a 1. —an,—or silmus; keerd. 2.1 tr. ja refl.
põimima; põimuma. —erbukt keerd, käänak,
gå fram i s-er fig. põiklema. —erbult ~en,~ar
1. puige, põiklemine, ettekääne. 2. puikleja,
tuulepea, kergats, petis. —erkrokar pl., fig.
põiklemine. —erköl mer. laeva mõhule
kinnitatud latt, et laev ei kõiguks. —erväxt bot.
väänkasv. —ra1 I. tr. ja intr. põimima,
väänama; mer. rullarna, kõikuma. II. refl.
põimuma, väänlema, looklema, siuglema,
vingerdama; fig. puiklema; rö hut. abis.: s.

sig fram kõrvalteedel edasi hiilima, s. sig
ifrån ngt millestki kõrvale puiklema, s. sig
kring, om ngt end millegi ümber mähkima, s.
sig undan kõrvale põikama, ära libisema, s.
sig uppför, utför üles, alla looklema. —rande
adj. part. looklev, keerlev, en s. trappa
keerdtrepp. —rig adj. looklev, keerlev, siugjas,
väänlev; fig. puiklev, —ring ~en,~ar
kõverus, käänak, keerd; looklemine,
vingerdamine, väänlemine; mer. rullamine,
kõikumine,
^link|a —an,—or libu, lirva.
2slink|a4 intr. ripnema, lotendama; lipsama,
hiilima, poetama, tungan s-er på honom fig.
keel vääratab tal; rõhut. abis.: s-a bort
minema lipsama v. hiilima, s-a förbi mööda
lipsama, s-a in sisse lipsama, det slank ur
honom see lipsas tal suust, s-a med kogemata
kaasa sattuma, s-a undan kaduma,
mööduma, s-a över vaikides mööda minema,
—göra juhuslik töö. —ärende pisiülesanne.
slint muutm., slå s. ebaõnnestuma, luhta
minema, äparduma. —a4 intr. libisema,
libastama. —ig adj. libe. —ning —en,—ar
libastus,
slip —en,—ar mer. elling.
slip|a1 tr. teritama, käiama; ihuma, lihvima;
rõhut. abis.: s-a av maha lihvima, s-a bort
ära, maha käiama, s-a in sisse lõikama. —ad
adj. part. lihvitud; fig. kaval, —are ~n,=
lihvija, teritaja, —eri [—1] ~(e)t,~er
lihvimistöökoda. —ho käiaküna. —ning
~en,~ar teritamine, käiamine; lihvimine,
—skiva lihvimisketas. —sten käi. —verk
lihvimisseadis, —töökoda, teritusseadis.
slip|er —ern,—rar liiper, liipripakk.
slipov|er [—å—] —ern,—rar pullover.
slipp|a4 tr. ja intr. vabanema, pääsema (midagi
tegemast); libisema, jag skulle helst vilja s-a
att göra det ma hea meelega jätaksin selle
tegemata, s-a strajfkaristusest pääsema, han
slapp betala tal ei olnud tarvis maksta, man
s-er honom aldrig temast ei saa kunagi lahti,
glaset slapp ur handen på honom klaas
libises tal käest; rõhut. abis.: s-a fram edasi
v. mööda pääsema, s-a förbi mööda
pääsema, s-a ifrån (ära) pääsema (millestki,
kellestki), s-a igenom läbi pääsema, s-a in
sisse pääsema, s-a undan ngt millestki ära
pääsema, s-a undan för gott pris kerge
vaevaga pääsema, s-a undan med blotta
förskräckelsen palja ehmatusega pääsema,
s-a undan med livet i behåll eluga pääsema,
s-a upp i sömmen õmblusest lahti minema,
det slapp ur mig see libises mul suust, s-a ut
välja pääsema,
slipprig adj. libe; ebakindel; nilbe, kahemõtte-

446

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0478.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free