- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
447

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - slips ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

slips/slunga

line. —het —en,—er libedus; nilbus,
kahemõttelisus,
slips —en,—ar kaelaside, lips.
slir|a1 intr. libisema, libastama, bilen s-ade av
vägen auto libises teelt, —ig adj. libe. —ning
—en,—ar libisemine,
slisk —et 1. maiustused. 2. fig. pugemine,
lipitsemine. —a1 intr. maiustama, —ig adj.
vastikult magus; lipitsev,
slit —et raske ja kurnav töö; harva kulumine.
—a41, tr.ja intr. 1. kuulutama, ära kandma,
s. med hälsanl tunne sellest rõõmu!, s. kläder
riideid kulutama, s. sina skor förgäves fig.
tühja käiku tegema, s. hål på ngt midagi läbi
kulutama. 2. kiskuma, rebima, tirima,
sikutama, s. sitt hår oma juukseid katkuma,
s. en tvist tüli lahendama. 3. (sträva, träla)
rasket tööd tegema, end tööga kurnama, s.
ont, s. (en) hund end vaevama, end tööga
kurnama, palju raskusi läbi elama; rõhut.
abis.: s. av, bort ära rebima, lahti kiskuma, s.
ned maha kiskuma; kulutama, s. sönder
puruks kiskuma, s. ut 1. ära kandma v.
kulutama. 2. välja kiskuma, s. ut sig end
tööga kurnama II. refl., s. sig ifrån ngt end
millestki lahti kiskuma, s. sig lös end lahti
kiskuma, vabanema. —age [—dš] —t
kulumine, kulutus. —as4 dep. kisklema, s. om
ngt millegi pärast kisklema, han slets mellan
fruktan och vrede ta kõikus hirmu ja viha
vahel, —en adj. part. kulunud, ärakantud,
—fast adj. tugev, vastupidav, —ning —en,—ar
1. kulumine. 2. tüli, hõõrumine, lahkheli,
—sam adj. vaevarikas, töörohke, ett s-t liv
vaevarikas, töörohke elu. —stark adj.
kulumiskindel, vastupidav, tugev, —tyg
tugev, vastupidav riie. —varg fam. (igavene)
trookaja. —yta hõõrdepind.
slits —en,—ar tapipesa; renn; soon; väljalõige.
—a1 tr., tehn. tappima, tapipesa tegema;
väljalõiget tegema.
slockna1 [—å—] intr. kustuma, s. ut ära
kustuma.

slog —en,—ar dial. heinamaa, aas, niit.
slogan [—o— v. —å—] (en) pl.= loosung,
lööksõna.

^lok —en,—ar v. slok|er — ern,—ar fam. logard,

päevavaras, kahtlane tüüp.
2slok —en bot. helmikas.
slok|a1 intr. ja tr. lõdvalt ripnema, longus olema,
longu laskma, s-a med svansen saba longu
laskma, —hatt pehme laiade äärtega kübar.
—ig adj. lõdvalt rippuv, närtsinud. —örad
adj. part. lontis kõrvadega; fig. norutav,
häbistatud.

slopa1 tr. tühistama, ära jätma, maha tõmbama,
s. ett fartyg laeva lammutama.

slosill (norra) rasvaheeringas.
slott [—å—] —et,= loss.
slotts |backe lossimägi. —bro, —brygga tõstesild.
—fogde lossifoogt, kastellaan. —församling
lossikogudus. —grav vallikraav, —kapell
lossikabel. —lik adj. lossitaoline. —stek
här-japraad.

slovak [—åk] —en,—er slovakk, —isk adj.
slovaki. —isk|a 1. —an slovaki keel. 2.
—an,—or slovaklanna.
sloven [—én] —en,—er sloveen, —sk adj.
sloveeni, —sk|a 1. —an sloveeni keel. 2.
—an,—or sloveenlanna.
slubb —en,—ar heietamismasin. —a1 tr.
heietama, —are —n,=, —ersk|a —an,—or,
heietaja.

sludd|er —ret 1. puterdamine. 2. loba. —ra1 intr.
puterdama, ebaselgelt rääkima, —rig adj.
ebaselge.

slug adj. kaval, nupukas, s. som en räv kaval
nagu rebane, —het —en kavalus, nupukus.
—huvud nupumees, kavalpea.
slugg|a1 intr. toorelt poksima. — ler —ern,—rar

toores poksija,
sluk|a 1. —an,—or geol. pragu maas, mille kaudu
vesi ära voolab. 2.1 tr. alla neelama, alla
kugistama, s-a en bok fig. raamatut neelates
lugema, s-a ngn med ögonen kedagi
silmadega ära sööma,
slum —men vaeste linnaosa, —kvarter vt. eelm.
—syster päästearmee halastajaõde,
—verksamhet hooldustegevus vaeste
linnaosas.

slum|mer —n kerge uinak. —ra1 intr. uinuma,
suikuma, magama, —rande adj. part. uinuv,
suikuv; avastamata, arenemata, s. anlag
arenemata anded. —rar|e —(e)n,=, —rersk|a
—an,—or uinuja, magaja,
slump —en,—ar 1. juhus, av en s. juhuslikult,
juhtumisi, det går på en s. see läheb hea õnne
peale, lita på, till s-en juhusele lootma. 2.
ülejääk, rest, köpa oeh sälja i s. huupkaupa
ostma ja müüma. —a1 I. tr. huupkaupa
müüma, s. bort odava hinna eest ära müüma.
II. refl. juhtuma, juhuslikult sündima, det
s-de sig så att jag var där olin juhuslikult seal.
—artad adj. part. juhuslik, plaanitu, —köp
juhuslik ost; ost restidest. —mässig adj.
juhuslik, —vis 1. adv. juhuslikult. 2. adj.
juhuslik.

slung|a 1. —an,—or ling; meevurr; seadis
patentlukkude avamiseks. 2.1 tr. lingutama;
virutama, viskama, paiskama; (honung)
vuristama, s ad honung vurrimesi, s-a
bannstrålen mot ngn kedagi kirikuvande alla
panema; rõhut. abis.: s-a av maha virutama,
s-a in sisse loopima, s-a ned alla loopima, s-a

447

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0479.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free