Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - slå ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
slå/släng
välja lülitama. 3. (pruta ned) hinnast alla
jätma, s. av sig (om öl, vin jne.) kõlkuma,
kangust kaotama, s. bort 1. käega lööma
(millelegi), han slog bort frågan med ett
skämt ta möödus küsimusest naljaga. 2. ära
kallama. 3. oksjonil müüma, s. emot vastu
lööma, vastu hoovama, s.fast külge v. kinni
lööma, fig. kindlaks tegema, konstateerima,
s.fram fig. esitama, ette panema, s. i 1. sisse
lööma. 2. sisse valama. 3. s. i ngn ngt
kellelegi midagi luiskama, s. ifrån
(strömmen) (voolu) välja lülitama v.
katkestama, s. ifrån sig tagasi lükkama v.
eemale tõukama, s. ifrån sig med båda
händerna kahel käel tagasi tõrjuma, s. igen
1. kinni lööma; kinni minema. 2. hoopi tagasi
andma, s. igenom läbi lööma, s. ihop kokku
lööma; ühendama, s. in 1. sisse lööma;
purustama. 2. sisse mähkima, sisse pakkima.
3. sisse tungima. 4. täide minema, teostuma.
5. s. in på en annan väg teist teed minema v.
valima, s. ned I. tr. maha lööma, maha
paiskama, summutama, s. ned ögonen silmi
maha lööma, pilku langetama, s. ned ngns
mod kedagi araks tegema, kellegi julgust ära
võtma, s. ned paraplyet vihmavarju kinni
panema, s. ned priset hinda alandama,
hinnast maha jätma. II. intr., blixten slog ned i
trädet välk lõi puusse, röken från skorstenen
s-r ned suits korstnast läheb alla; suits tuleb
sisse, örnen slog ned på sitt byte kotkas
laskus oma saagile, s. om 1. ümber mähkima,
ümber panema. 2. muutuma, pöörama,
pöörduma, s. omkull kummuli lööma, maha
paiskama, s. på sisse lülitama, käima
panema, s. runt ümber minema; pidutsema,
pummeldama, s. sönder katki lööma,
purustama, s. till 1. s. till ngn kedagi lööma,
kellelegi hoopi andma. 2. nõus olema, kätt
lööma. 3. sulgema, kinni panema, s. till ett
skratt naerma pahvatama, s. under sig enese
kätte võtma, anastama, s. upp üles lööma, s.
upp kragen kraed üles tõstma, s. upp en bok
raamatut lahti lööma e. avama, s. upp
ögonen silmi avama, ärkama, s. upp en
flaska pudelit lahti korkima e. avama, s. upp
en förlovning, s. upp med ngn kihlust
katkestama, s. ur välja kallama, s.ut 1. välja
lööma, s. ut ett öga på ngn kellelgi silma
peast välja lööma. 2. välja valama. 3.
(blommor, knoppar) puhkema, lahti lööma. 4. s.
väi ut hästi õnnestuma e. välja tulema. 5.
jaotama, s. ut kostnaderna kulutusi jaotama.
6. (besegra) võitma, s. ut sin motståndare
oma vastase üle võitu saama, s. över 1. üle
kallama; ümber valama; teisale pöörama;
katkema. 2. han s-r lätt över fig. ta kaotab
sagedasti tasakaalu, s. över till motsatt
ytterlighet teise äärmusse kalduma. II. refl.
1. ennast lööma, enesele haiget tegema, s. sig
för bröstet endale vastu rinda lööma, oma
rinnale koputama, s. sig i backen på ngt
millegi peale kihla vedama, s. sig till rö
rahule jääma. 2. kaardu minema, kaarduma. 3.
kõlkuma, lahtuma, kangust kaotama, ölet s-r
sig õlu kolkub, fönsterna s-r sig aknad
lähevad uduseks; rõhut. abis.: s. sig fram läbi
lööma, endale teed murdma, s. sig ihop
ühinema, ’kokku lööma’, s. sig lös vallatuks
muutuma, üleaisa lööma, s. sig ned istet
võtma; elama asuma, s. sig på ngt midagi
harrastama hakkama, mingile alale
siirduma, s. sig samman ühinema, —ende adj.
part. tabav; rabav, silmatorkav, s. lik
silmatorkavalt sarnane. —ss4 dep. kisklema,
kaklema, s. om ngt millegi pärast kisklema.
slån —en v. —et bot. laukapuu, —bär laukapuu
mari.
slåtter —n heinaniitmine, heinategu; heinaaeg;
niit. —blomma bot. ädallill. —fest, —gille
lõikuspidu, —maskin niidumasin. —sträng
niidukaar. —äng heinamaa. —öl lõikuspidu.
stäck|a2 I. tr. ja intr., mer. lõdvendama,
lõdvemale, järele laskma. II. tr. kustutama,
s-a kalk lupja kustutama. —as2 dep.
kustuma, —ning ~en,~ar kustutamine.
—ningsanordning kustutusseadis.
—nings-arbete kustutustöö. —ningsmanskap
tuletõrjemeeskond. —ningsredskap
kustutus-vahend.
släd|e —en,—ar saan, regi. —fore ree—, saanitee.
—med(e) saani—, reejalas. —parti saanisõit.
slägg|a 1. —an,—or vasar, dräpa myggor med s-a
fig. üleliigset vägivalda tarvitama. 2.1 tr. ja
intr. vasardama, vasaraga taguma, —kastare
sport vasaraheitja. —kastning sport
vasaraheitmine.
släkt 1. —en,—er suguvõsa, sugulaskond, s-en är
värst omainimesed on kõige halvemad, jumal
hoidku sugulaste eest, tjocka s-en lähedased
sugulased. 2. pred. adj. suguluses olev,
sugulus—, vara s. med ngn kellegagi sugulane
olema, vi är nära s. me oleme lähedalt
sugulased, vi är s. på långt håll me oleme
kaugelt sugulased. —as1 dep. suguluses
olema, s. på ngn kellegagi sarnanema. —e
—t,—n sugu, sugupõlv, sugukond, från s. till
s. põlvest põlve, —förhållande
sugulusvahe-kord. —ing —en,—ar sugulane, —led
sugupõlv. —namn perekonnanimi. —skap —en
sugulus. —skapsband sugulussidemed.
sländ|a —an,—or 1. värten, koonal. 2. zool.
võrktiivaline.
släng 1. —et fam. loopimine, löömine. 2.
449
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
