- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
454

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - smälta ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

smälta/snack

korraga õiendama. —|a 1. —an,—or, baks—a
pohmelus, kassiahastus, flugs-a
kärbse-lapats. 2. I. intr,2’4 plaksuma,
plaksutama, paukuma, paugutama, s-a i
dörrarna uksi paugutama, nu s-er det nüüd
läheb lahti, nüüd algab. II. tr.2 lööma,
peksma, peksa andma, s-a ngn på fingrarna
kellelegi näppude pihta andma; rõhut. abis.:
s-a av (skott) lahti minema, s-a i ngn ngtfam.
kellelegi midagi ette luiskama, s-a i sig fam.
sisse ajama; pähe tuupima, s-a igen kinni
lööma, paukudes kinni minema, s-a ihop
paukudes kinni lööma; paukudes kokku
põrkama; välja mõtlema, s-a på hästen
hobusele piitsa andma, s-a till hoopi andma;
fam. otsustama, nõusse lööma, —ar|e
—(e)n,= rysk s-e paukhernes, —fet adj. väga
paks, lihav, —kail adj. lõikav külm, pakane,
—karamell paukkompvek. —kyss fam.
laksuv musu. —piska laksuv piits.

smält|a 1. —an,—or tehn. sulametall; tainane
mass; fig. kuhi, hulk. 2. I. tr.1 a. üles
sulatama. b. (ära) seedima;/?g. ka sallima, välja
kannatama, taluma. II. intr.2,4 a. sulama, b.
seedima; rõhut. abis.: s-a bort ära sulama;
sulatama, s-a ihop kokku v. ühte sulama;
kokku sulatama, fig. ka kahanema,
vähenema, s-a ned sulama, sulatama, s-a om
ümber sulatama, s-a samman vt. s-a ihop.
—ande adj. part. õrn, meloodiline, —bar adj.
sulatatav; seeditav, —degel sulatamistiigel,
sulatusnõu. —gryta sulatuskatel. —hetta
sula-tamiskuumus. —hytta valukoda, —härd
sulatusahi. —ning —en,—ar sulatamine, sulatus;
sulamine, —punkt sulamispunkt. —ugn
sulatusahi. —vatten geol. sulamisvesi.

smärg|el [—rj—] —n smirgel. —duk tehn.
smirgelriie. —papper tehn. smirgelpaber.
—skiva tehn. smirgelkäi. —la1 tr. smirgliga
lihvima, poleerima.

smärre adj., komp. vähem, väiksem.

smärt adj. sale, sihvakas, —het —en saledus,
sihvakus. —na1 intr. saledamaks muutuma,
kõhnuma.

}smärt|a 1. —an,—or valu, kannatus. 2.1 tr. valu
tegema, valus olema, valutama, det s-ar mig
mycket mulle on see väga valus, see
kurvastab mind väga. —dövande adj. part.
tuimendav, valuvaigistav, —fri adj. valutu,
ilma valuta, —förnimmelse valutunne,
—aisting, —lös adj. valutu, —sam adj. valus,
valurikas, —stillande adj. part. valuvaigistav.

2smärt|a1 tr., mer. tõud puldanitükkidega ümber
mähkima. —ing —en purjeriie, puldan.
—ing(s)sko purjeriidest king.

smög vt. smyga.

smör —et või, gå åt som s. i solsken minema

nagu soojad saiad, varauppeis-et nagu
sulavõis ujuma, du ser ut, som om du sålt s-et
och tappat pengarna sul on niisugune nägu,
nagu oleks maailm hukka läinud, —ask
võitoos. —bakelse võiküpsis. —blomma bot.
kibetulikas. — boll(ar) bot. kullerkupp, —bröd
võisai, piimasai. —bult zool. rünt, kivimaidel.
—bytta võipütt. —deg võitainas.
—degsbakelse võitainakook. —gås — en,—ar
võileib, breda en s. võileiba tegema, bjuda på
en enkel s. õhtusöögile kutsuma, kasta s.
lutsu viskama, —gåsbord külm laud, rootsi
(eine—)laud. —gåsbricka sekser. —ig adj.
võine, —klick võitükike. —klimp võitükk.
—kniv võinuga, —kärna võimasin, kirn.
—papper võipaber, pärgamentpaber. —sopp
bot. võiseen, kukeseen. —svamp bot., vt.
eelm. —syra keem. võihape.

smörj —et fam. nahatäis, peks, få s. peksa
saama; kaotama. — |a 1. —an,—or a. määre,
võie. b. mustus, pori; praht, rämps, pahn. c.
tühijutt, loba. 2.2 irr. I. tr. määrima, võidma,
õlitama; fig., fam. ka pistima, altkäemaksu
andma, s-a kråset maiustama, s-a ngn till
konung kedagi kuningaks võidma; rõhut.
abis.: s-a ihop kokku määrima, kokku
kirjutama, välja mõtlema, s-a in sisse määrima,
s-a ned ära määrima, mustaks tegema, s-a
ned sig end mustaks tegema, s-a på peale
määrima, s-a upp fam. läbi peksma, keretäit
andma. II. refl., s-a sig med ngt end millegagi
sisse määrima, s-a sig fam. endale hea
maitsta laskma, —ar|e —(e)n,= määrija,
—anordning, —apparat tehn. määrimisseadis.
—else —n,—r 1. määrimine, õlitamine;
salvimine. 2. õli, salv. 3. fig., fam.
altkäemaks, —hål õlitusauk. —ig adj. must,
määrdunud, —kanna õlikann. —kopp
määrdetoos. —medel määre, võie. —ning
—en,—ar määrimine, võidmine, õlitamine;
salvimine. —olja määrdeõli.

snabb adj. kiire, kärmas, nobe, väle, s-t
tillfrisknande kiire paranemine, —eld sõj.
kiirtuli. —fotad adj. part. kiirej algne,
—gående adj. part. kiire, kiiresti sõitev, s. tåg
kiirrong, —het —en kiirus. —köpsaffar
iseteeninduskauplus. —löpare kiirjooksja.
—löpning kiirjooks. —seglare kiirpurjekas.
—skjutning sõj. kiirlaskmine, —skrift kiirkiri,
stenograafia. —skrivare kiirkirjutaja,
stenografist, —svarv tehn. kiirtreipink.
—svarvstål tehn. kiirlõiketeras. —tänkt adj.
part. kiire taibuga.

snab|el —eln,—lar kärss, lont;fam. nina, nospel.
—formig adj. londitaoline, lontjas. —sko
nokk-king.

snack —et fam. 1. tühi jutt, loba, lobisemine;

454

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0486.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free