Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - snackbar ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
snackbar/snip
keelepeks, dumt s. lorijutt. 2. dial. rääkimine,
jutuajamine, slå sig i s. med ngn kellegagi
rääkima hakkama, —a1 intr. ja tr.,fam. juttu
ajama, —salig, —sam adj., fam. jutukas,
lobisemishimuline.
snackbar baaritaoline restoran.
snagg|a1 tr. lühikeseks lõikama, pügama, —hårig
adj. pöetud juustega.
snappa1 tr. ja intr. napsama, nabima; ahmima,
s. efter andan, efter luft õhku ahmima;
rõhut. abis.: s. bort ära napsama, s. till sig, åt
sig kinni haarama, kinni napsama, s. upp fig.
kätte saama; juhuslikult kuulma v. teada
saama, välja õngitsema,
snapphan|e —en,—ar aj. skåne partisan, siss.
snapplås snepperlukk.
snaps — en,—ar naps, pits. —a1 intr. napsitama,
tipsutama. —flaska napsipudel.
snapshot [—sått] —et,= v. —s fot. kiirvõte.
snar adj. varstine, rutuline, kiire, vara s. till
vrede äkkvihane olema, med det s-aste nii
ruttu kui võimalik, s. hjälp är dubbel hjälp
kiire abi on kahekordne abi. —are adv.
pigemini, —fyndig adj. taibukas, leidlik, kiire
mõtlemisega, —ligen, —ligt adv., van. varsti,
pea. —lik adj. väga sarnane, —rådig adj.
leidlik, —sticken, —stucken adj. part. kergesti
haavuv. —t adv. varsti, pea. —tänkt adj.
part., vt. snabbtänkt.
snar|a 1. —an,—or silmus, püünis. 2.1 tr.
silmusega püüdma, —reva bot. võrm.
snark —en,—ar fam., nalj. norskamine, dra s-ar
norskama, ta sig en s. uinakut tegema;
voodi, ligga oeh dra sig i s-en voodis
vedelema, —a1 intr. norskama, norisema.
—ar|e —(e)n,= norskaja. —ning —en,—ar
norskamine, norisemine.
snarpa1 intr. prääksuma.
snarra1 intr. narisema, karedalt kostma.
snask —et 1. maiustused. 2. ebapuhtus, nilbus.
—a1 intr. maiustama; pugima, sööma; nilbe
olema; rõhut. abis.: s. i sig maiustusi sööma,
s. ned ära määrima, mustaks tegema, s. ned
sig end mustaks tegema. —ig adj. must,
määrdunud, ropp, räpane.
snatt|a1 tr. varastama, näppama; nosima, s-a
äpplen õunu varastama, —eri [—i] ~(e)t,~er
väike vargus, näppamine,
snatt|er —ret kaagutamine, prääksumine; fig.
lobisemine. ~and zool. rääkspart. —r|a 1.
—an,—or fam., håll s-an! pea mokk maas! 2.1
intr. kaagutama, prääksuma; fig. lobisema;
klatšima.
snava1 intr. komistama.
sned adj. viltune, vildakas; kõver, kiivas; fam.
vintis, se snett på ngn kellelegi viltu vaatama,
på s. viltu, —den, på s. viltu, põigiti, ställa ett
bord på s. lauda põiki asetama. —da1 I. tr.
längu lõikama. II. intr., s. över gatan põiki
üle tänava minema, —gången adj. part.
viltutallatud, —het —en kõverus, kiivus,
vildakus. —liggande adj. part. viltu—,
pÕikiasetsev. —linje põikjoon. —läge
viltu-asend.— munt,— mynt adj.part. viltuse suuga.
—ryggighet —en med. vildakselgsus,
skolioos. —segel mer. põikpuri. —språng
kõrvalehüpe; fig. üleaisalöömine. —tak
kaldkatus. —vinklig adj. kaldnurkne. —vrida4
tr. ära väänama, moonutama, võltsima,
—vriden adj. part. vildakas; väär, ebaõige,
moonutatud. —ögd adj. part. pilusilmaline.
snedig adj., dial. kaval, nupukas.
snegla1 intr., s. på ngt midagi vargsi vaatama,
piiluma,
snes —en,—ar dial. (vilja)hakk.
snibb —en,—ar siil, tipp, ots, nurk. —a1 tr.
siiluliseks tegema. —ig adj. siiluline, sopiline,
—sko nokk-king.
snickar|e —(e)n,= puusepp, tisler, mööbelsepp,
—bänk tööpink. —lim tisleriliim. —lärling
tisleri õpipoiss, —mästare tislermeister.
—verkstad tisleritöökoda.
snickeri [—i] — (e)t,—er tisleritöö; tisleritöökoda;
tisleritööde, —arbetare tisler, —arbete
tisleritöö, —fabrik mööblivabrik.
snickra1 tr. ja intr. tisleritööd, puusepatööd
tegema; aegaviitvat tööd tegema, s. ihop
kokku meisterdama,
snicksnack —et fam. loba, lori.
snid|a1 tr. nikerdama, voolima, lõikama, —ar|e
—(e)n,= nikerdaja, —eri [—i] ~(e)t,~er
nikerdamine, nikerdus, nikerdustöö.
sniff fam. 1. —et narkootiline joovastus vahend.
2. —en,—ar sissehingamine; joobumus,
snig|el —eln,—lar tigu. ~fart teosamm, arbetet
går med s. töö käib teosammul. ~gång
teokäik, teosamm. ~hus teokarp. ~takt, i s.
teosammul, —la1 intr. ja refl., s. sig fram
teosammul edasi liikuma.
snik|a2 intr. ahnitsema, s-a sig till ngt midagi
kavalusega kätte saama. —en adj. part. ahne,
ihne. —enhet ~en ahnus, ihnsus,
snilj — en,—er v. snilj|a —an,—or šenill, teat.
karvane lõng. —broderi šenillõmblus.
snilla undan vt. undansnilla,
snille —t,—n geenius, suurvaim, årh. mõistus.
—alster geniaalne toode, —blixt
mõttesähvatus, vaimuvälgatus, —foster iroon.
geniaalne teos. —lek mõttemäng,
snillrik adj. geniaalne, vaimurikas, —het
—en,—er geniaalsus, vaimurikkus.
xsnip —en bot. jäneselill.
2snip —en vet. tatitaud.
3snip — en,—ar tila, valamistoru; ots, tipe, sakk.
455
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
