Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sonat ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sonat/souschef
sonat —en,—er sonaat, —in [—in] —en,—er muus.
sonatiin.
sönd [—å—] —en,—er sönd. —era1 tr.
sondeerima; fig. pinda katsuma, s.
stämningen üldist meeleolu uurima,
sonett —en,—er sonett, —diktare sonetiluuletaja.
sonika adv., helt s. ilma pikema jututa, lihtsalt,
sonor [—år] adj. sonoorne, kõlav, heliline. —itet
[—ét] —en sonoorsus, helilisus,
sop —en,—ar pühkehari, luud. —a1 tr. ja intr.
pühkima, puhastama, s. rent för egen dörr
oma ukseesist pühkima; rõhut. abis.: s. av
puhtaks pühkima, s. bort ära pühkima, s.
igen spåren jälgi kustutama, s. ihop kokku
pühkima, s. upp ära, puhtaks pühkima,
—backe prügi mahapaneku koht, prügimägi,
—borste põrandahari, —hink solgiämber.
—hämtning prügivedu, —hög prügihunnik,
—kvast luud. —nedkast ehit. jäätmete
allavisketoru. —ning —en,—ar pühkimine.
—or pl. pühkmed, prügi, praht, —skyffel
prügikühvel. —tipp prügimägi, —vagn
prügiveo vanker, —åkare prügivedaja,
sopp [—å—] —en,—ar bot. puravik,
sopp|a [—å—] —an,—or supp, leem; tehn.
dekokt, koka s-a på en spik kirvesuppi
keetma, pisiasja suureks tegema, mingit asja üles
puhuma, ju fler kockar dess sämre s-a vans.
mida rohkem kokki, seda soolasem supp.
—kittel supikatel, —kött supiliha. —rötter pl.
supijuured. —sked supilusikas. —skål supi
kauss, —slev supikulp. —tallrik
supitaldrik.
sopran —en,—er sopran, —sångerska
soprani-lauljanna.
sorbet [—å—] —en teat. idamaine jook.
sordin [—å—] —en,—er muus. sordiin,
helisummuti, lägga s. på ngt fig. midagi vaigistama,
summutama. —erad adj. part. summutatud,
sorg [sårj] —en,—er mure, kurvastus,
meelehärm, lein, till sin stora s. oma suureks
kurvastuseks, efter sju s-er och åtta
bedrövelser fam. suure vaevaga, suure
hädaga, ha s. leinama, få s. leina saama,
leina tulema (kellelegi), beklaga s-en leina
puhul kaastunnet avaldama, anlägga s., klä
sig. i s. leinariideid selga panema, lägga av
s-en leina lõpetama, leinariideid seljast võtma,
bära s. efter ngn kedagi leinama, —band
leinalint. —bunden adj. part. kurb,
nukrameelne. —bundenhet kurbus, nukrus,
kurvameelsus, —dräkt leinarüü, leinariided.
—flor leinaloor. —fri adj. muretu, —fylld adj.
part. murerikas, täis muret. — fallig adj.
hoolas, hoolikas. — fallighet —en hoolsus;
hoolikus, hool. —kant leinaääris, must rant.
—kant|ad adj. part. leinaäärisega, ha s-ade
naglar nalj. küüned leinavad, —klädd adj.
part. leinarüüs, —kläder pl. leinariided. —lig
adj. kurb, kurvastav; vilets, armetu, håle,
riddaren av den s-a skepnaden kurva kuju
rüütel, s-t nog kahjuks, paraku, —lustig adj.
halenaljakas, —lös adj. muretu, hooletu,
mõtlematu. — löshet muretus, hooletus,
mõtlematus, —mantel zool. leinaliblikas,
—marsch leinamarss, —modig adj. kurb,
nukker, kurva—, nukrameelne. —sen adj., vt.
eelm.
sorge|barn valu—, murelaps, —brev leinakiri.
—dok leinaloor. —drama tragöödia,
—gudstjänst leinajumalateenistus. —musik
leinamuusika, —sam adj., lit. kurb. —spel
kurbmäng, tragöödia, —sång leinalaul, —tåg
leina—, matuserong, —år leina-aasta.
sork [—å—] —en,—ar zool. muldrott, vesirott,
mügri; dial. poiss,
sorl [—å—] —et (av röster) sumin, kõmin, (av
vatten) sulin, vulin, —a1 intr. sumisema,
kõmisema; sulisema, vulisema,
sort [—å—] —en,—er liik, laad, tõug, sort, den
s-ens människor sellelaadilised v. niisugused
inimesed, seda liiki inimesi, han är en man av
den rätta s-en ta on täitsamees, —era11, tr.ja
refl. sorteerima, liigitama, korraldama, han
är väl s-d tal on suur valik, s. sig med en vara
samast kaubast suurt valikut muretsema. II.
intr., s. under ngn kellelegi alluma, —ering
—en,—ar 1. sorteerimine. 2. valik.
—eringsbord sorteerimislaud. —eringsverk
sorteerimisjaam. —iment —et,= v. —er
sortiment, valik. —imentsbokhandel
komis-j onir aam atuk auplus.
sorti [—å—1] —(e)n,—er 1. lahkumine, göra sin s.
näitelavalt lahkuma. 2. väljapääs; kadumine,
soss|e [—o— v. —å—] —en,—ar fam. sots,
sotsiaaldemokraat, sotsialist.
2sot —et 1. tahm, nõgi. 2. bot. nõgihaigus. —a11.
tr. ja intr. korstnat pühkima, s. ned
tahmama, nõetama. II. refl. end tahmaga
sisse hõõruma, s. ned sig tahmaga
määrdu-ma, end mustaks tegema, —ar|e —(e)n,=
korstnapühkija. — armurre fam. mustmees,
korstnapühkija. —ax nõgipea. —eld
korst-natuli, —põlemine, —glas tahmaklaas. —höna
zool. vesikana. —ig adj. tahmane, nõgine.
—lucka tahmaklapp.
2sot —en van. haigus, tõbi. —a1 intr., s. för ngt
millegi pärast kannatama v. kahju kandma,
millegi tagajärgede eest vastutama pidama.
—dö4 intr. loomulikku surma surema, —död
1. adj. loomulikku surma surnud. 2. loomulik
surm. —säng surmavoodi.
sottis [—å—is] —en,—er rumalus,
souschef [—oš—] prants. k. juhataja abi(line),
460
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
