Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - spirea ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
spirea/sport
spire|a —an,—or bot. enelas.
spirill —en,—er med. spirill, kruvipisik.
spirit|ism ~en spiritism. —ist ~en,~er spiritist.
—istisk adj. spiritistlik. — ualism ~en filos.
spiritualism. —ualist ~en,~er spiritualist.
—ualistisk adj. spiritualistlik. —ualitet [—ét]
~en,~er vaimukus. —uell [—é—] adj.
vaimukas. —us (en) lit. vaim, hing.
spirituösa —n alkohoolsed joogid, vägijoogid.
—försäljning alkohoolsete jookide müük.
spirituös [—os] adj. alkohoolne, alkoholi
sisaldav.
!spis —en,—ar trük. määris, tõusik.
2spis —en,—ar v. spis|el —eln,—lar pliit, öppen s.
kolle, ahjukamin, stå vid s-en toitu
valmistama, —eld pliidituli. —häll pliidiplaat,
—pealne, —krans kaminasimss. —raka
ah-juroop. —ring pliidirõngas.
3spis —en, van. toit, söök. —a1 tr. ja intr., van
sööma; toitma; fam. härdalt kuulama,
—bröd kuivikleib, —gäst dial, van. kostiline.
—kammare sahver, —kvarter söögimaja,
—ning —en söömine; dial. söökla; utan
vidare s. fig. lihtsalt. —öl kali.
Spithamn Põõsaspea, Spitham.
spjut —et,= oda, kasta s. oda heitma,
—beväpnad adj. part. odaga relvastatud, —bärare
odakandja. —formad adj. part., — formig adj.
odakujuline, odajas. —kast odavise, —heide,
—kastare odaviskaja, —heitja, —skaft oda
vars. —spets odaots. —stång årh., vt. —skaft,
rätten sitter i s-s ända fig. kel vägi, sel
võimus, —a1 tr. odaga püüdma, oda otsa
torkama.
spjuv|er —ern,—rar kelm, võrukael, vigurivänt.
—eri [—i] ~(e)t,~er nali, koerustükk.
spjäl|a 1.—an,—or v. spjäl|e —en,—ar latt, varb,
liist; med. lahas. 2.1 tr., med. lahasse panema,
—bur varbpuur. —förband lahas, lägga s. på
ett brutet ben murtud jalga lahasse panema,
—galler varbvõre. —gardin, —jalusi žalusii.
—korg peergkorv. —lucka võreluuk. —soffa
varbpink. —staket lattaed, varbtara. —verk
latistik, võrestik.
spjälka1 tr. 1. med. lahasse panema. 2. lõhkuma,
lõhki ajama. 3. keem. lõhustama,
spjäll —et,= (ahju)klapp, pelt, siiber, —band,
—snöre klapi—, siibrinöör.
spjärn (ett) tugi, ta s. mot ngt millegi vastu
toetuma. —a1 intr., s. emot vastu panema,
vastu hakkama, tõrkuma, s. emot udden
astla vastu üles lööma, tõrkuma,
spleen [—lin] ingl k. spliin, raskemeelsus,
splendid adj. hiilgav, uhke.
splint —en 1. bot. maltspuit. 2. koll. pind (—u),
lõikmed. —a1 tr. lõhestama, lõhkuma,
pilbastama, s. ved puid lõhkuma. —borr|e
—en,—ar zool. kooreürask. —ved maltspuit.
split —et tüli, riid, lahkheli, vastuolu, —stiftare
tülitekitaja.
splits v. spliss —en,—ar mer. pits, köiejätk. —a1
tr., mer. plessima, kokku põimima,
splitt v. splitter adv. täiesti, täitsa, s. galen
püstihull.
splitt|er —ret,= koll killud. ~fri adj.
mittepurunev, s-tt glas mittepurunev klaas.
—r|a 1. —an,—or kild, pind. 2.1 I. tr.
kildudeks purustama, pilbastama; fig.
killustama. II. refl. purunema, katki minema;
fig. killustuma. —rig adj. kergesti purunev,
habras, —ring ~en,~ar 1. killustus, pilbastus,
lõhustus. 2. fig. lahkheli, tüli.
splitved mets. puidujäätmed, pinnud.
^pol|a1 tr. ja intr. loputama, uhtma, uhtuma,
kastma; rohut. abis.: s-a av ära loputama,
ära pesema, s-a bort minema uhtma, s-a ned
(ner) alla uhtma, s-a över üle uhtuma.
—vatten loputusvesi.
^pol|a1 tr. ja intr. poolima, poolile kerima, —are
~n,= poolija. —|e —en,—ar pool, värten;
kääv, süstik; (sule-) tüvik; dial redelipulk.
—formig adj. poolikujuline, käävjas. —ing
~en,~ar fam. kollanokk, piimahabe, —mask
zool. solge, —maskin tehn. poolimismasin.
—ning ~en,~ar poolimine. —sticka, —ten
tehn. poolivarras.
spoliera1 tr. hävitama, purustama, rüüstama,
laastama.
spondé [—å—] —n,—er spondeus. — spondeisk
adj. spondeiline.
sponsor [—å—] —n,—er [—õr—] tagaja, garant.
—era1 tr. toetama, tagama, garanteerima,
spont [—å—] — en,—ar tehn. punn, sulund. —a1
tr. punnima, sulundama, s-de bräder
punnitud lauad, —hyvel punnhöövel.
spontan [—å—] adj. spontaanne, —itet [—ét] —en
spontaansus,
spor —en,—er bot. eos, spoor. —gömme bot.
eospesa. —kapsel bot. eoskupar. —växt bot.
eostaim.
sporadisk adj. sporaadiline, üksikult esinev, s-a
sjukdomsfall üksikud haigusjuhtumid.
sporr|a1 [—å—] tr. kannustama, kannuseid
andma; fig. õhutama, ergutama. — |e —en,—ar
kannus ergutus, kannustus. —hugg
kan-nuselöök. —hugga4 tr. kannustega lööma,
—hjul, —klinga, —kringla kannuserattake.
—lik, —liknande adj. kannusetaoline.
—sträck, rida i s. tuhatnelja kihutama,
sport [—å—] —en sport, —a1 intr. sportima,
—affär sportditarvete kauplus, —artiklar pl
sporditarbed. —bil spordiauto. —dräkt
spordiriie-tus. —flygplan spordilennuk. —ig adj.
sport-lik. —kläder pl. spordiriided. —kostym spor-
465
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
