Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - stigma ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
stigma/stirra
åt huvudet vein hakkas talle pähe, priserna
stiger hinnad tõusevad, s. i anseende
lugupidamist võitma; rõhut. abis.: s. av maha
tulema, s. fram edasi, ligemale astuma, s. i båten
paati astuma, s. in sisse astuma, stig in!
astuge sisse!, sisse, palun!, s. ned (ner) alla
astuma v. minema, s. på tåget vagunisse minema,
stig på! astu sisse!, s. tillbaka tagasi astuma,
s. upp üles, püsti tõusma; üles minema;
kerkima, tekkima, en misstanke steg upp inom
honom tal tekkis kahtlus, s. upp i vagnen
vankrisse istuma, s. upp från bordet lauast
tõusma, s. tidigt upp vara üles tõusma, s.
uppför trappan trepist üles minema, s. ur
maha minema, väljuma, s. Över üle astuma,
s. över sina bräddar üle kallaste tõusma,
—bygel ka anat. jalus, —förmåga tõusujõud.
—kraft vt. eelm. —man årh. teeröövel, —ning
—en,—ar tõus, tõusmine, kallak, —rör tehn.
survetoru. —vinkel tõusunurk.
stigma —t,—n v. —ta stigma, haavajälg (Jeesuse
haavade sarnane). —tisation —en,—er jälgede
tekitamine,
stikisk adj. stiihiline, rapsoodiline,
stil —en,—ar stiil, ehitusviis; (handstil) käekiri;
(skriftligt arbete) kirjand, kirjatöö, klassitöö;
trükk, det är s. på honom ta ön töre, ta ön
sikk, den gamla s-en vana ajaarvamine,
något i den s-en midagi sellelaadilist, i stor s.
suurejooneliselt, —art stiil, kiri, kirjutus—,
ehitusviis. —blomma, —blomster kateedriõis,
stiilipärl. —bok ped. kirjandivihk. —enlig adj.
stiilipärane; stiilikas. —forskare stiiliuurija.
—full adj. stiilikas, maitsekas. — fullhet
maitsekus. —gjutare tehn. tähevalaja. —gjutning
tehn. tähevalamine. —höjd trük. tüübi—,
tähekõrgus. —ig adj. peen, maitsekas, ilus,
sikk, det var s-t gjort av honom see oli tema
poolt töre, seda tegi ta toredasti. —isera1 tr.
stiliseerima. — isering — en,—ar stiliseerimine,
stiliseering, stilisatsioon, —ist — en,—er stilist,
—istik [—ik] —en stilistika, stiiliõpetus.
—istisk adj. stilistiline, —kast trük. kirja—,
ladu-miskast. —känsla stiilitunne, —lära
stiiliõpetus. —lös adj. stiilitu, maitsetu, —metall trük.
kirja—, tähemetall. —mässig adj. stiilipärane.
—prov kirjaproov. —ren adj. stiilipuhas,
—riktig adj. stiilipärane. —skrivning ped.
kir-jandikirjutamine. —säker adj. stiilikindel,
—övning stiiliharjutus.
stilett — en,—er stilett, kolmekandilise teraga
pistoda.
stiil adv. vaikselt, stå s. vaikselt seisma,
still |a 1. adv. ja muutm. adj. vaikne, vagune,
rahulik, tasane, liikumatu, vait, vaikiv,
vakka, (om havet) tüün, sitta s-a vagusi v.
rahulikult istuma, paigal istuma, mitt förstånd står
s-a minu mõistus on otsas, hysa ett s-a hopp
vaikset lootust hellitama. 2.1 I. tr.
vaigistama, rahustama; rahuldama, kustutama,
peatama; söötma, talitama, s-a blodflödet
verevoolu peatama, s-a hungern nälga
kustutama, s-a kreatur loomi talitama. II. refl.
rahunema, vaikseks jääma. —asittande 1. adj.
part., ett s. levnadssätt istuv v. tubane eluviis.
2. —t subst, part., s-t gjorde honom ovig
paigalistumine tegi ta kangeks. — astående 1.
adj. part. paigalseisev, liikumatu, seisev. 2.
—t subst, part., s-t gjorde mig trött
paigalseis-mine väsitas mind. —estånd —et,= vaherahu;
seisak, —het —en vaikus, rahu, i ali s.
vaikselt. —(l)eben kunst natüürmort, —na1 intr.
vaikima, vaibuma, rahunema, vaikseks
jääma. —sam adj. vaikne, vagune, rahulik,
rahuarmastav, —vatten vaikne vesi.
Stilla havet (oceanen) Vaikne ookean,
stiltje —n 1. tuulevaikus. 2.fig. seisak, paigalseis.
—bälte mer. tuulevaikne koht merel,
stilton (en) teat. juustusort,
stim —met 1 .pl. = parv. 2. (stoj) kisa, kära,
müra. —ma1 intr. 1. (om fisk) parves ujuma.
2. kisama, lärmama, mürama, —mig adj.,
fam. kärarikas,
stimul|ans [—å—] ~en,~er stiimul, virgutus,
tõuge. —antia, —antier pl. stiimulid,
ergutusvahendid. —ation ~en erik. stimulatsioon.
—era1 tr. stimuleerima, ergutama, tegevusse
virgutama. — eringsmedel ergutusvahend.
—us (en) stiimul, ergutus(vahend).
sting —et,= piste, torg q; fig. ’särts’. —|a4 tr.
pistma, torkama, salvama, nõelama, ormen s-er
uss nõelab, —slig adj. kergesti haavuv.
stink |a4 intr. haisema, lehkama, —bomb
haisu-pomm. —djur zool. vinukloom, skunks.
—fly zool. kilplutikas. —näva bot. haisev
kurereha, —svamp bot. seen Phallus impudi^
cus.
stinn adj. täispuhutud, tursunud, pundunud,
pingul olev, paks, s. penningpung paks
rahakott.
stins —en,—ar fam. jaamaülem,
stint adv., se s. på ngn kedagi ainiti vahtima,
stint|a —an,—or dial. plika, tüdruk,
stip|el —eln,—ler bot. abileht. ~slida bot. tõri.
stipendi|at ~en,~er stipendiaat, —era1 tr.
stipendiumi andma. —|um—et,—er stipendium.
—enämnd stipendiume määrav komisjon,
stipul|ation ~en,~er määrus, korraldus,
tingimus. —era1 tr. kindlaks määrama,
stirr —en,—ar zool. väljakasvanud lõhemaim.
stirr|a1 intr. ainiti, üksisilmi vaatama, vahtima.
—bliga1 intr. vahtima. —ig adj. 1. kange,
liikumatu (pilk). 2. rahutu, närviline.
stjäla4 I. tr. varastama; ära võtma. II. refl., rõ-
475
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
