Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - stjälk ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
stjälk/stolt
hut. abis.: s. sig bort minema hiilima, vargsi
ära minema, s. sig på ngn bakifrån kellelegi
salaja tagant lähenema, s. sig till att göra ngt
midagi salaja tegema, s. sig ut salaja välja
hiilima.
stjälk —en,—ar vars. —fri adj., bot. varretu.
—knöl bot. varresõlm. —stygn, —styng,
—söm varspiste.
stjälp|a21, tr. kummuli ajama, ümber paiskama,
kummutama, liten tuva s-er ofta stort lass
vanas. väike kivi võib suure koorma ümber
ajada. II. intr. ümber, kummuli minema, båten
s-te paat läks kummuli; rõhut. abis.: s-a av
ett lass koormat maha ajama, s-a i sig alla
neelama, s-a omkull ümber ajama, s-a ut
välja valama, —ugn tehn. konverter.
stjärn —en põll. lauk. —|a —an,—or täht, (film—
ka) staar, höja ngn till s-orna kedagi taevani
ülistama, hans s-a är i nedgående tema täht
on langemas, —anis bot. tähtaniis. —artist
staar, —baneret USA lipp. —beströdd adj.
part. tähtedega ülekülvatud, —bild astr.
tähtkuju. —dygn sideeriline ööpäev, —fall 1.
tähesadu. 2. ’ordenisadu’. —formig adj.
tähekuju-line. —forskare täheteadlane, —himmel
tähistaevas. —karta tähekaart, —kikare 1.
pikksilm, teleskoop. 2. nalj. astronoom,
—kunskap täheteadus, —mönster tähekujuline
muster. —regn tähesadu, —skott tähelend,
—smäll, han fick en riktig s. ta sai hoobi, nii
et silmad lõid tuld. —strödd adj. part. tähine,
tähtedega ülekülvatud, —tid sideeriline aeg.
—tydare tähetark, astroloog. —tyderi [—i]
—(e)t, —tydning tähetarkus, astroloogia,
—valv ka ehit. tähtvõlv. —år sideeriline aasta.
stjärt —en,—ar saba; tagumik, —and zool.
soopart. —ben anat. sabaluu, õnnar. —block
mer. sabaga plokk, —fena sabauim. — fjäder
sabasulg. —kota anat. sabalüli. —lös adj.
sabatu. —mes zool. sabatihane, —penna
tüürsulg.
sto —(e)t,—n mära. —mjölk märapiim,
hobuse-piim.
stock [—å—] 1. —en,—ar palk, tüvi, (vin—,
rosen—) (viina—, roosi)puu, (bi—) mesipuu,
taru, (kål—) kapsajuurikas, sova som en s.
magama nagu kott, magama kui mauk, stå
som en s. nagu sammas seisma. 2. aj.
piina-misplokk, sulgpakk, sätta ngn i s-en kedagi
pakku v. plokki panema. 3. (förråd, mängd)
kaub. tagavara, hulk; (kreaturs—)
karjakoos-seis, en s. bin mesilaspere. 4. gevärss.
püssilaad, hatts, kübaravorm, klopp. 5. adv.
täiesti, täitsa, s. blind täiesti pime, s. dum
täitsa sõge, s. lat purulaisk, —a11, tr. 1.
takistama, tõkestama, seisma panema. 2. (bin)
mesilasi tarusse ajama. 3. (hattar) vormima,
kuju andma. 4. (gevär) laega varustama. II.
refl. peatuma, seiskuma, ummistuma, seisma
jääma; kogunema, kuhjuma, paisu taha
kinni jääma, orden s-r sig i halsen sõnad jäävad
kurku kinni, —blind adj. täiesti pime. —bro
palksild. —fisk kuivatatud tursk, rahnkala.
—hus palkmaja, —lat adj. purulaisk, —ning
—en,—ar seisak, ummistus, —ros bot.
tokk-roos. —straff aj. pakkupanek, pakusistumine.
—såg palgisaag. —ved lõhkumata puud.
—vedsbrasa lõkketuli.
Stockholm [—å—å—] Stokholm.
Stockholm I are — ar(e)n,= stokholmlane,
Stok-holmi elanik. —sbo Stokholmi elanik. —sk
adj. stokholmi. —sk|a 1. —an,—or Stokholmi
naiselanik, Stokholmist pärit naine. 2. —an
stokholmi kõnekeel,
stod —en,—er ausammas, raidkuju; sammas,
stoff [—å—] —et,= v. —er 1. aine, toormaterjal. 2.
riie. 3. materjal, ainestik, —lig adj. aine—,
materjali—, materjalisse puutuv.
stoffer|a1 tr. ehtima, kaunistama, (fålla)
palistama, s-a ut välja ehtima, kaunistama, —ing
~en,~ar kaunistamine, garneerimine,
palistamine; kaunistus, garneering, palistus,
stofil [—å—il] —en,—er fam., en gammal s. vana
toriseja.
stoft [—å—] —et 1. põrm, tolm, kräla i s-et för
ngn kellegi ees põrmus lamama. 2. pl. —er
(färgämne) värvaine. —a1 tr. 1. (tapeter)
velo-teerima. 2. tolmust puhastama, —fin adj.
tolmpeen, peen nagu tolm. —grand
tolmukü-be. —hydda maine, surelik kest, põrm. —korn
tolmukübe. —sand tuiskliiv.
stoi|cism ~en stoitsism. —ker ~n,= stoik. —sk
adj. stoiline,
stoj [—å—] —et lärm, kisa, kära, mürts. —a1 intr.
kisama, lärmitsema, mürama, käratsema,
—ar|e ™(e)n,= mürtsutegija. —ig adj. lärmav,
käratsev.
stok|er [—å—] —ern,—rar teat. kütmisaparaat
tahkete kütteainete jaoks,
stol —en,—ar tool, iste; koht, amet, sticka under
s. med fig. varjama, —gång 1. väljaheide. 2.
anat. pärak, —piller suposiitor, raviküünal.
—(s)ben toolijalg. — (s)kant tooliäär.
—(s)karm tooli seljatugi. — (s)sits toolipõhi.
stoll [—å—] —en,—ar mäend. stoll (horisontaalne
käik kaevanduses),
stoll|a [—å—] —an,—or rumal, saamatu naine,
’hani’. —|e —en,—ar narr, tola. —eri [—i]
~(e)t,~er narrus, lollus, —ig adj. (peast)
põrunud, hull. —ighet ~en,~er rumalus, narrus.
stolp|a1 [—å—] intr., fam. astuma, sammuma,
stolp |e [—å—] —en,—ar post, tulp. —sko
ronimis-rauad.
stolt [—å—] adj. uhke. —het —en uhkus, sätta sin
476
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
