- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
479

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - strangulation ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

strangulation/strikt

nema, nurjuma, äparduma, hans planer s-de
tema kavatsused nurjusid, —allé
rannapuies-tee. —alster bot. randaster. —batteri sõj.
ran-napatarei. —brink järsk kallas, —bryn,
—brädd rannaäär. —dräkt rannaülikond.
—dyn liivaluide. —försvar sõj. rannakaitse,
—havre bot. liivrohi, vareskaer. —hugg, göra
s. maabuma ja rannikul rüüstama. —kryp|a
—an,—or bot. rannikas. —kål bot.
merikapsas. —linje rannajoon, —ning —en,—ar
randa-paiskumine, randa kinnijooksmine,
laeva-hukk, avarii, —pipare zool. rüüt. —pryl bot.
järvikas. —remsa rannariba, —råg vt.
—havre. —rätt aj. rannaõigus, —skata zool.
meris-ki, meriharakas. —sätta2 irr., tr. (hädas)
maha jätma, kuivale jätma, —vakt
rannavalve; rannavalvur, —väg rannaäärne tee.
—växt rannataim. —äng rannaniit.
strangul|ation ~en,~er kägistamine, poomine.

—era1 tr. kägistama, pooma,
stranguri [—i] — (e)n med. kusitikatarr.
strapats —en,—er väsitav pingutus, vintsutus.
—era1 tr. ja intr. ennast pingutama;
vintsutusi kannatama, —fylld adj. part. raske,
väsitav.

strateg —en,—er sõj. strateeg, väejuht. —i [—1]
—(e)n strateegia, sõjakunst, —isk adj.
strateegiline.

stratosfaär —en stratsofäär.
strax(t) 1. adv. (tid) kohe, otsekohe, jalamaid,
sedamaid; (rum) kohe, päris, otse, klockan är
s. tolv kell saab kaksteist, s. bredvid ngt kohe
millegi kõrval. 2. konj. niipea kui, s. jag såg
honom niipea kui teda nägin,
streb|er —ern,—rar streeber, karjerist. ~natur

karjeristlik iseloom,
streck —et,= 1. kriips, det blev ett s. i räkningen
för honom see tõmbas tema arvestustest
kriipsu läbi, dra ett s. över det hela fig.
kõigele kriipsu peale tõmbama, kõike lõpetama,
hålla s. paika pidama. 2. (spratt)
kel-mustükk, vigur, temp, vemp. 3. (klädlina)
pe-sunöör, hänga tvätt på s: pesu välj a riputama.
—a1 tr. kriipse tõmbama, viirutama, s. tvätten
pesu nöörile riputama, s. för ära märkima,
alla kriipsutama, en s-d linje kriipsjoon,
katkendjoon. —ar|e —(e)n,= joonealune. —ig
adj. jooneline, —rak adj. nöörsirge. —sådd
—en põll. reaskülv,
strejk —en,—er streik. —a1 intr. 1. streikima. 2.
streikima, üles ütlema, mitte töötama, —ande
1. adj. part. streikiv. 2. — t subst. part.
streikimine. —brytar|e —(e)n,= streigimurdja.
—bryteri [—i] —(e)t streigimurdmine. —fond
streigifond. —kassa streigikassa. —ledare
streigijuht, —rätt pöl. streigivabadus.
streptokock [—kå—] —en,—er med. streptokokk,

ahelkerapisik.

stress —en med. ülepingutus, —ad adj. part.
ülepingutatud.

stret —et fam. raske töö, pingutus, —a1 intr.
püüdma, end pingutama, vaeva nägema,
rasket tööd tegema; (spreta) (millegi poole)
tungima, s. emot vastu puiklema, vastu
hakkama, tõrkuma. —ig adj. vaevarikas, raske,
—sam adj., vt. eelm.

1 strid adj. kiiresti voolav, käre, en s. bäck
käre-davooluline oja, ett stritt regn vihmavaling,
gråta s-a tårar kibedaid pisaraid valama, s.
säd täisteraline vili.

2strid — en,—er võitlus, taplus, lahing; (tvist) tüli,
riid; (motsats) vastuolu, stå i s. mot
vastuolus olema,s.på liv och död võitlus elu ja
surma peale. —a4’2 intr. sõdima, võitlema;
tülitsema; vastuolus õleni a, s. som ett lejon
võitlema nagu lõvi, det strider mot grundlagen
see on vastuolus põhiseadusega, —bar adj.
võitlusvõimeline; võitlushimuline, sõjakas.
—ig adj. võitlushimuline, sõjakas; (omstridd)
vaieldav, vasturääkiv, —käiv, s-a intressen
vastukäivad huvid, göra ngn rangen s. nii
sama hea olema kui teine. —ighet —en,—er
tüli, riid, lahkheli; vastuolu, vasturääkivus.

strids |ammunition sõj. lahingulaskemoon.
—anda võitlusvaim, —banér lahingulipp,
võitlus-lipp. —bön lahingueelne palve, —duglig adj.
võitlusvõimeline. —fartyg sõj. sõjalaev,
lahingulaev, —flygare sõj. lahingulendur,
—flygplan sõj. lahingulennuk. —fot, på s.
sõjajalal. —fråga vaidlus—, tüliküsimus. —fält
lahinguväli, —förmåga sõj. lahinguvõime,
—gas sõj. sõjagaas. —handske vaenukinnas,
kasta s-n till ngn kellelegi vaenukinnast
heitma, kedagi võitlusse kutsuma, —kamrat
võitluskaaslane, sõjakaaslane. —krafter pl.
sõjajõud, relvastatud jõud. —kämpe võitleja,
—ledning väejuhatus. —lur sõjasarv,
—lysten adj. võitlushimuline, sõjakas, —man
võitleja, sõjamees, —rop sõjahüüd, —rustning
lahinguvarustus, —skjutning lahinglaskmine.
—skrift poleemiline kirjutis, —ställning
tulepositsioon. —stämning võitlusmeeleolu.
—sång sõja—, lahingulaul. —tupp riiukukk.
—vagn sõj. tank. —vagnsförband sõj.
soo-musüksus, —väeosa, —vapen sõjariist, relv.
—vilja võitlustahe, —vimmel võitlus—, sõja—,
lahingumöll. —yxa sõjakirves, —åtgärd
võitlusabinõu, —ämne tülipõhjus, —küsimus,
—äpple tüliõun.

strig|el —eln,—lar teritamisrihm. —la1 tr. liipama,
ihuma.

strikt adj. täpne, vali, range, ge en s. definition
täpset definitsiooni andma. —e adv., lit.
täpselt, valjult, rangelt. —ur —en,—er med. strik-

479

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0511.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free