Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - stril ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
stril/stryka
tuur, kitsenemus.
stril 1. —en,—ar vihmuti; pritse. 2. —et
pritsimine, piserdus; vihmasagar, —a1 I. tr. peale
pritsima, piserdama, kastma. II. intr.
nirisema, pritsima, igritsema, voolama, —apparat
vihmutusaparaat. —kanna kastekann,
striml|a 1. —an,—or riba. 2.1 tr. ribadeks
lõikama. —ig adj. vöödiline, triibuline, viiruline,
strimm|a 1. —an,—or triip, joon, riba, viir, en s-a
av hopp lootus(e)kiir. 2.1 tr. triipe
moodustama, viiruliseks tegema. —ig adj. vöödiline,
triibuline, viiruline,
strim|mel —meln,—lar mütsi alumine äär.
stringen|s —en range järjekindlus. —t adj. rangelt
järjekindel.
strip|a 1. —an,—or salk, tutt. 2.1 tr. laasima,
(tubakalt) roode kõrvaldama. —ig adj. salkus,
strit —en,—ar zool. siristilised.
strof [—å—] —en,—er stroof, salm. —byggnad
salmiehitus. —isk adj. stroofiline, —vis adv.
stroofiviisi, salmiviisi.
strong [—å—] adj., fam. töre, tubli, kindel, tugev,
stronti|anit [—tsi—] —en miner, strontsianiit.
—um = v. —et v. —umet keem. strontsium.
stropp [—å—] —en,—ar tripp; käerihm; mer.
tropp; fig. snoob, dändi. — a1 tr. troppima,
tropiga kinnitama, —ig adj., fam. upsakas,
kõrk.
strosa1 intr., fam., s. omkring (sihitult) ringi
hulkuma.
struktur —en,—er struktuur, (sisemine) ehitus,
—al, —ell adj. struktuuriline, —lingvistik keel.
strukturalism,
strum|a —an med. struuma.
strump|a —an,—or sukk, (kort) sokk. —ben
sukasäär. —byxor pl. sukkpüksid, —fot sukalaba,
—pöid. —hållare sukahoidja, —häl sukakand.
—skaft sukasäär, —socka sokk. —sticka
sukavarras, —stickerska sukakuduja.
—stickning sukakudumine, —stol
sukakudumistel-jed. —stoppning sukanõelumine.
strumpe|band sukapael. —bandsorden
Sukapaela orden.
Strunt 1. —en v. —et tühiasi, tühi praht, loba,
prata s. jama ajama, rumalusi rääkima, s. i
det olgu peale!, mis sellest! 2. —en,—ar v.
strunt|er —ern,—ar fam. armetu sell, tühine
mees. —a1 intr., s. i ngt millestki mitte
hoolima, vilistama millelegi, —fråga tähtsusetu
küsimus, —förnäm adj. rumal-upsakas.
—prat tühi loba. —sak tühi asi.
2strunt —en,—ar (männi) kasv, võrse,
strup|e —en,—ar kõri, kurk, neel, (hos djur)
kõri—, kurgualune, (luft—) hingetoru, —kõri,
(mat—) söögitoru, få maten i galen s-e sööki
hingekurku neelama, läska sin s-e kõri
kastma, klara s-en kõri puhtaks köhima, —grepp,
ta(ga) s. på ngn kellelgi kõrist kinni võtma,
—huvud anat. kõrisõlm. —huvudspegel med.
kõripeegel, larüngoskoop. —katarr med.
kõ-ripõletik, larüngiit. —ljud kõrihäälik, —lock
kõrikaas, —pealis, —röst kurguhääl. —sjuka
difteeria, —spegel med. kõripeegel. —tag vt.
-grepp.
strut —en,—ar torbik, tuutu. —bräken bot.
laane-sõnajalg. —formig adj. torbiku—,
tuutukuju-line.
struts —en,—ar zool. jaanalind. — fjäder
jaanalin-nusulg. —fågel zool. jaanalinnulised. —måge
hobuse kõht, kõht, mis kannatab kõike,
—politik jaanalinnupoliitika.
strutt —en,—ar fam. toriseja, torin. —a1 intr.
kangelt käima. —ig adj. kangejalgne.
struv|a —an,—or teat. kook.
stryk —et hoop, peks, nahatäis, få s. fig. lüüa
saama, kaotama, vara ful som s. kole inetu
olema, —klass ped. klass ulakate õpilastega,
—rädd adj., vara s. peksmist kartma, —täck
adj. upsakas, häbematu, vastik.
stryk|a4 I. tr. 1. üle tõmbama, äigama, siluma,
silitama, s-a ngn över håret kellegi pead v.
juukseid silitama, kedagi paitama, s-a eld på
en tändsticka tikku põlema tõmbama, tikust
tuld tõmbama, ett struket mått triiki täis
mõõt. 2. peale määrima, s-a smör på brödet
võid leivale määrima. 3. värvima, võõpama,
(üle) pintseldama, s-a en vägg seina värvima.
4. teritama, ihuma; nühkima, s-a en Iie
vikatit teritama, s-a fiolen viiulit nühkima. 5.
(utesluta) maha tõmbama, kustutama, läbi
kriipsutama, s-a ngn ur en förteckning
kedagi nimestikust kustutama. 6. mer. (hala ner),
s-a flagg lippu alla laskma; fig. alla andma,
alistuma, s-a segel purjepinda vähendama,
purje kokku panemaalistuma. 7. (glätta)
triikima, s-a skjortor särke triikima. II. intr.
1. taganema, tagurpidi minema, låta hästen
s-a hobust tagurpidi ajama, s-a med årorna
mer. paati peatama aerusid lapiti pannes, s-a
på foten fig. järele andma, taganema. 2.
uitama, luusima; üle lendama, s-a runt ringi
uitama; rõhut. abis.: s-a av maha pühkima, pealt
maha ajama, s-a handsken av handen
kinnast käest tõmbama, s-a bort ära pühkima,
maha kustutama, maha tõmbama, s-a fram,
landsvägen s-er fram utmed floden maantee
jookseb jõega kaasa, en frisk vind strök fram
över slätten värske tuulepuhang läks üle
lagendiku, s-a för ära märkima, alla
kriipsutama, s-a förbi mööda lendama, mööda
minema, s-a in sisse määrima, s-a in tvätten
pesu triikima ja kappi panema, s-a med (gå
åt) kaduma minema, otsa saama; (dö)
hukkuma, surema, s-a omkring ringi hulkuma,
480
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
