Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sträng ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sträng/stubbe
’sträng adj. karm, vali, range, s. diet range dieet,
s-t klimat karm kliima, s-t taget täpselt
võetult, kui täpselt võtta, õieti öelda. — eligen
adv. valjult, rangelt, karmilt, s. förbjuden
rangelt keelatud, —het —en valjus, rangus,
karmus.
2sträng —en,—ar (på instrument) keel, (båg—)
vi-bunöör, (klock—) kellanöör, (i rep) haru,
keerd, (hö—) heinakaar; bot. tolmukaniit,
anslå en s. fig. mingit keelt helisema panema,
slå på en annan s. fig. kõneainet vahetama.
—a1 tr. keeltega varustama; vibunööriga
varustama; põll. (heina) kaarutama, s. sin
lyra fig. luuletama hakkama, —instrument
keelpill. —alek, —aspel årh. keelpillimäng,
—muusika,
strätt|a —an,—or bot. heinputk.
sträv adj. kare, karm, räme, kibe, mõru, en s. yta
kare pind. — bladig adj., bot. karedaleheline.
—het —en karedus, karmus, rämedus, —hårig
adj. karedakarvaline. —skalig adj. kareda
koorega, —sopp bot. punapuravik. —na1 intr.
karedaks muutuma,
^träv|a —an,—or ehit. kaldtugi, külgtugi.
—bjälke ehit. tugipalk, —piit. —båge ehit. tugikaar.
—pelare ehit. tugisammas.
2sträv|a1 I. intr. kõvasti tööd tegema, vaeva
nägema, püüdma, püüdlema, taotlema, s-a
efter ngt midagi taotlema, s-a och arbeta
vaeva nägema ja tööd tegema; rõhut. abis.:
s-a emot tõrkuma, vastu seisma, s-a fram
edasi püüdma, s-a sig fram edasi püüdma,
päevast päeva kuidagi ära elama, end
kuidagi ära elatama, s-a uppåt ülespoole püüdma.
—an ilma a. ja pl. püüd, püüdmine, püüdlus,
—sam adj. püüdlik, töökas, virk; vaevaline,
raske, ett s-t liv töörikas elu. —samhet —en
püüdlikkus, virkus, töökus,
strö 1. —et (alus)põhk, (torv—) alusturvas. 2.3 tr.
puistama, (peale) riputama, raputama,
laotama, s. pengar omkring sig raha kahel käel
välja andma; rõhut. abis.: s. omkring
kõikjale (laiali) puistama, s. ut välja v. laiali
puistama, s. ut pengar raha välja loopima, s. över
ngt med sand millelegi liiva peale riputama,
midagi liivaga üle riputama. —are,—n,=,
—burk, —dosa augulise kaanega toos. —dd
adj. part. üksik; igasugune, mitmesugune,
segasisuline, s-a skrifter segasisulised
kirjutised. —fail üksikjuhtum, sporaadiline nähtus,
—fråga üksikküsimus. —gäst juhuslik
külaline. —halm aluspõhk. —medel allapanu,
—moln üksikud pilved, —sand
(pealeriputa-tav) liiv. —skrift väikekirjutis. —socker
peen-suhkur.
strög —et,= fam. peatänav. —a1 intr. jalutama,
peatänaval käima.
482
ström —men,—mar vool, voolus; jõgi;/?g. valing,
regnet föll i s-mar vihma sadas kui oavarrest,
driva, följa med s-men fig. pärivoolu ujuma,
gå, simma mot s-men fig. vastuvoolu ujuma,
s-mar av tårar pisarate vool, s. av ord
sõna-valing, bryta s-men voolu välja lülitama, slå
till s-men voolu sisse lülitma. —brytar|e
—(e)n,= tehn. elektrikontakt, lüliti, —drag
vool, voolus, —fall kosk. —frånslagning
voolu väljalülitamine, —fåra jõesäng, voolunõva.
—kantring voolu suunamuutmine, —karlen
rahval, näkk. —krets el. vooluring. —källa el.
vooluallikas. —ledare elektrijuht. —ledning
elektriliin, —juhe. —linje füüs. voolujoon.
—linjeformad adj. part. voolujooneline.
—ma1 intr. voolama, hoovama, (om regn)
kallama, valama: rõhut. abis.: s.fram välja
voolama, hulgana v. murruna välja tulema, s.
igenom läbi voolama, s. in sisse voolama, s.
ned alla voolama, alla kallama, valama, en
rännil s-r nedför berget ojake voolab mäest
alla, s. ////juurde voolama;/?^, kogunema, s.
ut välja voolama; hulgana v. murruna välja
tulema v. minema, —mätare voolumõõtja;
voolu kiirusemõõtja. —ning — en,—ar vool,
voolus, litterära s-ar kirjanduslikud voolud,
—omkastare el. kommutaator. — riktare ei.
alaldaja. —riktning voolusuund. —slutare el.
voolukatkesti. —spänning el. elektripinge.
—stare zool. vesipapp, vesirästas. —styrka
voolutugevus. — stallare el. lüliti, —sättning
vool, voolus, —transformator el.
voolutrans-formaator. —virvel veekeeris. —vändare el.
kommutaator, —växlare vt. eelm. —t adj., s.
vatten kiirevooluline vesi.
strömming —en,—ar zool. räim, silk. —fiske räi-
mepüük. —sköt(e) räimevõrk.
ströss|el —eln v. —let erik. küpsistele v. kookidele
pealeriputatavad šokolaadi— v. suhkruterad.
ströv|a1 intr. (ringi) uitama v. luusima, hulkuma,
s-a igenom läbi matkama v. hulkuma, s-a
omkring ringi hulkuma v. rändama, —eri [—1]
~et,~er ringiuitamine, luusimine. —tåg
rännak, retk.
stubb —en,—ar van. aluskuub.
stubb —en kõrretüügas, tüü; kõrrepõld;
(skägg—) habemetüükad. —a1 tr. kärpima,
lühemaks lõikama, —fält kõrrepõld, —gärde
vt. eelm. —hår lühikeseks lõigatud juuksed,
—hårig adj. lühikeseks lõigatud juustega. —ig
adj. 1. lühikeseks lõigatud. 2. lühikese
kasvuga. —klippa2 tr. lühikeseks lõikama, pügama,
—näsa tömpnina. —svans töbisaba,
saba-jupp. —svansa1 tr. saba lühikeseks lõikama,
—svansad adj. part., — svan sig adj.
lühikeseks lõigatud sabaga, tõbi sabaga,
stubb |e —en,—ar känd. —(b)rytare n,= kännu-
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
