Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - styv ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
styv/stå
nitarna, b. tõestama, tõendama, kinnitama.
II. refl. ennast kosutama v. karastama.
—ebesked sõj. teatis vägede suuruse kohta.
—edryck fam. karastav jook, vägijook.
—egrad tugevusaste, kanguskraad. —ekälla
jõuallikas. —etår fam. karastav jook
(näit. kohv, naps).
styv adj. 1. kange, jäik, paindumatu, kõva; mer.
tugev, kõva, s. i alla leder kõik liikmed
kanged, ett s-t arbete tubli tükk tööd, raske töö, s.
bris tugev tuul, visa sig på s-a linan fig. oma
osavust näitama, hålla s-t på ngn kellestki
palju pidama, kellestki heas arvamises
olema. 2. (dryg) tubli, kõva, en s. mil tubli v.
kõva penikoorem, en s.timmekõva. tund aega.
3. (duktig) tubli, osav, (väga) hea, en s. förare
osav juht. 4. (envis) kangekaelne, jonnakas,
s. i korken, nacken kangekaelne, jonnakas.
—a1 tr. jäigaks v. kangeks tegema,
jäigasta-ma, k angestama; ehit. tugevdama. —bent
adj. part. kangejalgne, jalust kange, —het
—en jäikus, kangus, paindumatus; mer.
kindlus, tugevus, —kjol, —kjortel årh.
krinoliini-sarnane seelik XVilist sajandist, —lemmad
adj. part. liikmeist kange, kangete
liikmetega. —munt, —mynt adj. part. (om hästar)
kõva peaga, —na1 intr. kangestuma,
kangene-ma, jäigaks v. kangeks muutuma. —nackad
adj. part., fig. kangekaelne, põikpäine, —nad
—en,—er kangus, jäikus, —ning —en,—ar
kangestamine; kangus, jäikus. —sint adj.
part. kangekaelne, põikpäine, jonnakas,
isemeelne. —stärkt adj. part. (kõvaks)
tärgeldatud.
styv|barn võõraslaps. —bro(de)r poolvend,
—dotter võõrastütar, —fa(de)r võõrasisa,
—föräldrar pl. kasuvanemad. —mo(de)r
võõrasema. —moderlig adj. võõrasemalik.
—morsblomma, —morsviol bot. aedkannike,
võõrasema, —son võõraspoeg. —syskon
poolvennad-õed. —syster poolõde.
styv|er —ern,= v. —rar veering, kross, penn,
hålla på, se på, vända på s-rarna mitte raatsima
kopikatki välja anda, iga kopikat näppude
vahel veeretama, inte vara värd två s-er mitte
punast krossigi väärt olema.
stä4 I. intr. 1. seisma; olema, s. med ena foten i
graven ühe jalaga hauas olema, det kommer
att s. honom dyrt see läheb talle kalliks
maksma, det s-r ej att hjälpa seal pole midagi
parata, saken s-r ej att ändra asi ei anna
muuta, s.fast vid ngt millestki kinni pidama,
s. fast vid sin mening oma arvamuse juurde
jääma; rõhutamata abis.: s. efter ngt fig.
millegi poole püüdma, midagi taotlema, midagi
igatsema v. ihaldama, s. efter ngns liv kellegi
elu kallale kippuma, s. för jahind. (om hun-
dar) liikumatult seisma, s. för dörren fig.
ukse ees olema, lähedal, tulemas olema, s.för
ngt millegi eest vastutama, det s-r ej i min
makt see pole minu võimuses, det s-r i Guds
hand see on Jumala käes, ordet s-r i genitiv
sõna on genitiivis, omastavas käändes, s. i
ljuset för ngn kellelgi valguse ees seisma,
kellegi valgust ära varjama, s. med skammen
häbiga seisma, det s-r ingenting om det i
tidningen ajalehes ei ole sellest midagi öeldud v.
lugeda, knappt kunna s. på benen vaevalt
jalul seisma, klockan s-r på tolv kell on just
kaksteist, barometern s-r på regn baromeeter
näitab vihma, s. petsin rätt oma õigust
kaitsma, s. på tå för ngn fig. kellegi ees lipitsema,
s. på egna ben omil jalul seisma, s. på godfot
med ngn kellegagi heal jalal olema, s. till
ngns förfogande kellegi käsutuses olema,
vattnet stod honom till knäna vesi oli tal
põlvini, s. till svars för ngt millegi eest
vastutama, s. under förmyndare eestkoste v.
hooldamise ali olema, s. vid sitt ord oma sõna
juurde jääma, jag s-r vid vad jag sagt ma jään
oma sõna(de) v. öeldu juurde, s. vid ngns sida
fig. kellelegi toeks olema, kedagi abistama. 2.
(äga rum) toimuma, (räcka) kestma,
vältama, när skall bröllopet s.? millal on
pulmad?, bröllopet stod i åtta dar pulm kestis
kaheksa päeva; rõhut. abis.: s. av sig
lahtuma, kõlkuma, liisuma, s. bi vastu pidama,
püsima, säilima; (hjälpa) aitama, abistama,
det gamla huset s-r ännu bi vana maja on
ikka veel alles, s. ngn bi kedagi aitama e.
abistama, s. efter för ngn fig. kellegagi
võrreldes tagaplaanile jääma, han s-r inte efter
honom i ngt ta ei jää temast üheski asjas
maha, låta ngt s. efter midagi hooletusse
jätma, s.fram ette v. esile ulatuma; ette astuma,
s.för (skymma) ees olema, (förefalla)
tunduma, paistma, det s-r för mig att... mul on
selline mulje, et..., s. i tublisti töötama,
jõudu pingutama, s. igen (återstå) teha olema,
mycket s-r inte igen ei ole enam palju teha, s.
in (vara riktad in mot), vinden s-r in mot land
tuul on mere poolt, tuul puhub maa poole, s.
inne (om pengar) kuskil seisma v. olema, s.
kvar 1. seisma jääma. 2. alles olema, järele
jääma. 3. (millestki) kinni pidama, (millegi)
juurde jääma, s. om (dröja) kestma, det stod
länge om innan ... kestis kaua, enne kui...,
s. på (pågå) sündima, juhtuma, lahti olema;
(hålla i sig) kestma, vad s-r på? mis on?, mis
on lahti?, vinden stod på hela natten tuul
puhus öö läbi, s. på sig mitte järele andma,
vapralt vastu panema, s. till, hur s-r det till?
kuidas käsi käib?, kuidas elate?, hur s-r det
till hemma? kuidas lood kodus on?, kuidas
485
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
