Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - stämbord ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
stämbord/stäva
tonen fig. tooni alandama, pehmemaid noote
võtma, leebuma. 3. masendama, s-ma om 1.
ümber häälestama. 2.fig. teisele mõttele
viima, s-ma samman kokku sobima, s-ma upp
1. kõrgemale häälestama. 2. laulma
hakkama, s-ma överens (millegagi) kokku sobima,
(millelegi) vastama, (millegagi) kooskõlas
olema. —mar|e —(e)n,= häälestaja, —mig
adj., ainult liitsõn. —häälne, —ning —en,—ar
1. muus. häälestus, häälestamine. 2.
meeleolu, tuju. —ningsbild meeleolupilt. —ningsfull
adj., —ningsfylld adj. part. meeleolukas,
tujuküllane, haarav, pidulik, ülev.
—nings-människa meeleolu—, tundeinimene.
—nings-mättad adj. part. meeleolukas, tundeküllane,
—nyckel muus. häälestamisvõti. —ton muus.
häälestusheli.
stäm |bord tehn. sulg, tõke, pais. —ma2 tr. seisma
panema, peatama, tõkestama, pidurdama,
s-ma blod verevoolu sulgema, —port
lüüsivä-rav.
stäm |ma 1. —man,—mor istung, koosolek. 2.2 tr.,
jur., s-ma ngn inför rätta kedagi kohtusse
kaebama; s-ma möte med ngn kellegagi
kohtamist määrama, —ning — en,—ar jur.
kaebus, kohtukutse, ta(ga) ut s. mot ngn,
utfärda s. mot ngn kellegi peale kaebust
esitama, kedagi kohtusse kaebama.
—ningsansö-kan jur. kaebuse esitamine. —ningsman jur.
kohtukäskjalg. — ningsvittne jur. tunnistaja
kohtukutse üleandmisel. — mobeslut
koosoleku otsus.
stäm [järn tehn. peitel, —ma2 tr., tehn. peitliga
töötlema, s. ut hål peitliga auke tegema,
—ning tehn. —en,—ar peitliga töötlemine.
stämp — en,—ar tehn. tugi. —a1 tr., tehn.
toestama.
stämp|el —eln,—lar tempel; tamp; jahind. jälg;
fig. pitser, —avgift tempelmaks. —belagd adj.
part. tempelmaksule alluv, —papper
tempelpaber. —skatt tempelmaks. —skärare —n,=
erik. pitsatitegija. —yxa märkimiskirves. —la1
I. tr. tembeldama; jahind. jälgi jätma; fig.
iseloomustama, tembeldama, s. ngn som
lögnare kedagi valetajaks tembeldama. II. intr.
s. mot ngn kellegi vastu vandenõu sepitsema,
s. mot ngns liv salanõu sepitsema kellegi
tapmiseks. —lar|e —(e)n,= tembeldaja;
vande-seltslane, intrigeerija. —ling —en,—ar
tembeldamine; salasepitsus, vandenõu.
ständer pl., vt. stånd.
ständig adj. alaline, alatine, jääv, püsiv, s-t
utskott alaline v. korraline komisjon. —t adv.
alati, kestvalt, alatasa, ühtelugu.
stäng —et,= kai. tõkestamine; kalatõke. —a2 tr.
1. sulgema, kinni panema. 2. takistama,
tõkestama, varjama, stäng dörren! pane uks
kinni!, dörren går ej att s. uks ei lähe kinni,
stängd kinni, suletud, för stängda dörrar
kinniste uste taga, alla utvägar är stängda kõik
väljapääsuteed on suletud; rõhut. abis.: s. av
sulgema; eraldama, isoleerima, sisse piirama,
s. av gasen gaasikraani kinni keerama, s. av
ett område teat. ala sisse piirama, s. för
sulgema, takistama, s. igen kinni panema,
sulgema, s. in (sisse) sulgema, luku taha panema,
lukutama, s. sig inne på sitt rum end oma
tuppa sulgema, s. tillfönstret akent sulgema,
—ar|e —(e)n,= tehn. sulgur, —bar adj.
suletav. —bardun mer. tengparduun. —dags adv.,
vt. —ningsdags. —e —t,—n sulgemisseadis.
—ning —en,—ar sulgemine, kinnipanek,
—panemine. —ningsanordning tehn.
sulgemisseadis. —ningsdags adv., det är s. on aeg kinni
panna. —ningstid sulgemisaeg. —s|el —let,=
sulg, aed, tara; takistus. —selförordning jur.
tarastuskorraldus. — selnät traatvõrk. —sla1
tr. tarastama, —vant mer. topp—, tengvant.
stänk —et,= piisk, tilk; pritse; vaevalt
märgatav v. tärkav jälg; kõrvalmaik, de första
grå s-en (i håret) esimesed hallid viirud
(juustes). —a2 tr.ja intr. pritsima, piserdama,
ripsini a, tilkuma, tibama, regnet börjar s. hakkab
vihma tibama, s. tvätt pesu enne triikimist
niisutama, s. vatten på ngn kellegi peale vett
pritsima, s. ned täis pritsima, s. upp üles
pritsima, s. över üle pritsima, —bord mer., vt.
skvättbord. —fråga ped. juhuslik, jutu sekka
heidetud küsimus, —kvast ripsimisviht.
—ning —en,—ar pritsimine, piserdamine;
niisutamine, kastmine, —röst pöl. üksik hääl.
—skydd, —skärm porilaud, —kaitse,
stäpp —en,—er stepp, rohtlaas. —djur stepiloom.
—vegetation stepitaimestik. —växt stepitaim.
stärbhus pärandus, pärus, (pärast surma)
järelejäänud vara. —delägare pärimiseks
õigustatu, pärimisõiguslik.
stärk |a2 tr. 1. karastama, kosutama, tugevdama,
jõudu andma, kinnitama, s-a ngns tro kellegi
usku kinnitama, s-ande medel jõudu andev
vahend, kosutusvahend. 2. tärgeldama; s-a
sig ennast kosutama, —else tärklis.
—elsehal-tig adj. tärklist sisaldav, —krage tärgeldatud
krae. —ning — en,—ar tärgeldamine. —skjorta
triiksärk,
stätt|a —an,—or tara—, aiamulk.
xstäv —et,= vanasõna.
2stäv —en,—ar mer. tääv. —a1 intr., mer. (mingis
suunas) tüürima, sõitma, s. mot land ranna
suunas sõitma,
stäv|a — an,—or lüpsik, lüpsiämber. —er pl.
anumalauad.
stävja1 tr. pidurdama, peatama, takistama;
taltsutama, s. sina begär oma himusid taltsuta-
488
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
