- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
490

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - stötta ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

stötta/subsumera

(om vagnar) põrutama, raputama, (om
gevär) tagasilööki andma, tagasi põrkama, s.
från land kaldast eemale tõukama, s. på
grund madalikule jooksma, s. på svårigheter
fig. raskustesse sattuma, s. på patrull fig.
vastupanu leidma. 2. puhuma, s. i basun
pasunat puhuma. 3. s. i gult kollaka varjundiga
olema, veidi kollakas olema, s. på pedanteri
pedantsuseni minema; rõhut. abis.: s. av ära,
eemale tõukama, (om kanter) maha
lükkama, s. bort ära, eemale tõukama, s. emot ngt
millegi vastu põrkama, s. ifrån eemale
tõukama, lükkama, s. ihop kokku põrkama; kokku
sattuma, kohtuma, s. intill piiridega (millegi)
vastu puutuma, (millegagi) piirnema v.
külgnema, naabruses olema, s. ned (ner)
maha lükkama, alla tõukama; surnuks
pistma, s. omkull maha tõukama, ümber
lükkama, s. på grund mer. madalikule jooksma, s.
på en mina miini otsa jooksma, s. på en vän
juhuslikult sõbraga kokku sattuma, s. på ngn
om ngt kellelegi midagi meelde tuletama,
kellelegi midagi teada andma, s. samman kokku
põrkama, kokku minema; kohtuma, kokku
sattuma, s. till 1. (med ett vapen) torkama,
pistma. 2. (knuffa till) müksama, müksu
andma, tõukama. 3. (gränsa till) piiridega
(millegi) vastu puutuma. 4. (ansluta sig till)
ühinema; juurde tulema, s. tillbaka tagasi v.
eemale tõukama, s. undan ära lükkama,
eemale tõukama, s. upp 1. lahti tõukama. 2. (om
mat) rohitama, s. ut välja tõukama; ära
tõukama, hülgama; keel. välja jätma,
elideeri-ma, s. ut ett skrik karjatama. III. refl. 1. end
(millegi vastu) ära lööma, haiget saama. 2.
fig., s. sig med ngn kellegagi tülli minema,
kellegagi vastuollu sattuma, s. sig på ngt
millestki pahanduma, midagi pahaks panema,
—ande adj. part. ebasünnis, haavav, —esten
fig. komistuskivi. — fångare kaitseraud. —ig
adj. rappuv, —kraft löögijõud, —ljud keel.
katkehäälik. —t adj. part. haavunud,
solvunud. —vapen torkerelv. —vis adv. tõugete
viisi, (om vind) hooti, iiliti.
stött|a 1. —an,—or tugi. 21 tr. toestama, tugedega
varustama; fig. toetama, abistama; mer.
kindlamat kurssi andma, s-a under toestama,
tugesid alla panema. —epelare fig.
tugisammas. —epinne fam., vt. eelm. —ing ~en,~ar
palgikelk. —ning ~en,~ar toestamine. —
(t)al-ja mer. tugitali,
stöv —et tolm. —borste hobusekamm, —hari.
stöv|a1 intr., jahind. nuuskima, haistma, jälgi

ajama, —ar|e —(e)n,= jahikoer,
stöv|el —eln,—lar säärik, säärsaabas, dra på sig
s-larna säärikuid jalga tõmbama, vara på
s-larna fam. vintis olema. ~klack säär-

saapakonts. ~knekt saapasulane. ~krage
säärsaapa käänis e. mahakäänatud äär.
~skaft saapasäär. ~stropp säärsaapa tripp v.
kõrv. —la1 intr., fam. suurte v. raskete
sammudega käima, kompima, tampima. —lett
[—é—] ~en,~er poolsaabas; botik.
subalpin [—in] adj., erik. subalpiinne.
subaltern [—arn] — en,—er sõj. nooremohvitser.

—officer vt. eelm.
subb|a —an,—or fam. ettekandja viletsamas
restoranis; lohakas naine; lirva, lita. —ert
~en fam., hela s-en kogu kupatus,
subjekt —et,= subjekt, keel. ka alus—iv adj.
subjektiivne. —ivism —en subjektivism. —ivitet
[—ét] —en subjektiivsus, —slös adj., keel.
subjektita, aluseta. —ssats keel. subjekt—,
aluslause.

subkapabel [—åb—] adj. arengus mahajäänud,

piiratud.
subkommitté alamkomisjon.
subkutan [—ån] adj., med. naha ali asetsev,
sublim adj. subliimne, ülev, kõrge, —itet [—ét]

—en subliimsus.
sublim |at ~et v. ~en keem. sublimaat.
~förgift-ning sublimaadimürgi(s)tus. —ation ~en
sublimatsioon. —era1 tr. sublimeerima. —ering
~en,~ar sublimeerimine,
submarin adj., erik. submariinne, merealune,
subordin|ation ~en subordinatsioon, teenistuslik
alluvus; alistumine. ~sförhållande
alluvusva-hekord. —era1 tr. subordineerima, alistama,
allutama; intr. subordineeruma, alluma,
—erad adj. part. alluv,
subrett —en,—er teatr. subrett. —roll teatr.
sub-retiosa.

subsidi|er pl. subsiidium, rahaline toetus, —era1
tr. subsideerima, rahaliselt toetama. —är
[—ar] adj. subsidiaarne, abistav, toetav,
subskrib|ent ~en,~er tellija, ^förteckning
tellijate nimestik, —era1 intr. ette tellima,
subskription —en,—er ettetellimus, abonement.

—sverk ettetellitav teos.
subsolid [—id] adj. liikuv, muutlik,
substan|s ~en,~er substants, mateeria, ollus.
—tiell [—é—] adj. substantsiaalne, oluline,
põhiline; tugev, en s. måltid tugev söök.
substantiv keel. 1. — et,= substantiiv, nimisõna.
2. adj. substantiivne, —böjning
substantiiv-deklinatsioon. —era1 tr. substantiveerima.
—isk adj. substantiivne.
substitu|era1 tr. substitueerima, asendama. —t
~et,= substituut, asendaja; aseaine, —tion
~en,~er substitutsioon, asendamine.
—tions-metod mat., füüs. substitutsioonimeetod.
substrat —et,= substraat, alus, aluspind.
subsum|era1 tr. kaasa arvama, —tion ~en,~er
kaasaarvamine.

490

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0522.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free