Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - summer ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
summer/surfa
datud; ilma kohtuotsuseta, s-a straff ilma
kohtuotsuseta karistused, —era1 tr.
summee-rima, kokku arvutama, —ering ~en,~ar
summeerimine, kokkuarvutamine,
kokkuvõtmine.
sum|mer —mem,—rar el. teat. elektromagnetiline
heliaparaat.
sump 1. —en (kaffe—) kohvipaks. 2. —en,—ar a.
raba, soo, madal veekogu, b. (fisk—) supip,
pandur. c. harva supelbassein. d.fam., gå i
s-en merre kukkuma. —aktig adj., —artad adj.
part. rabataoline, tüma. —bäver zool. nutria,
—feber soopalavik, malaaria, —gas soogaas.
—höna zool. täpiline vesivutt. —ig adj. soine,
tüma. —mark soine maapind, —ning —en,—ar
kai. (kala säilitamiseks) sumpa panemine,
—trakt soomaa.
sumpa1 tr., fam. (midagi) mööda minna laskma,
kasutamata jätma, ’maha magama’; ära
kaotama, s. ett tillfälle juhust kasutamata jätma,
s. biljetten piletit ära kaotama.
xsund —et,= merekitsus, väin.
2sund adj. terve, rikkumata; tervislik, en s. själ i
en s. kropp terves kehas terve vaim, s. föda
tervislik toit, sunt förnuft terve, rikkumata
mõistus, —het —en tervis; tervislikkus.
sundhets | bröd tervisleib. —föreskrift
tervis-hoiueeskiri. —inpektion
tervishoiuinspekt-sioon. —lära terviseõpetus, tervishoid,
—nämnd tervishoiuosakond, —pass
tervise-leht. —väsen tervisehoid.
sunnan 1. adv. lõunast, lõuna poolt. 2. (en) ilma
a. ja pl. lõunatuul. —Qälls adv. mägedest
lõuna pool. —ifrån adv. lõuna poolt, lõunast,
—skogs adv. metsadest lõuna pool. —storm
lõunamaru. —vind lõunatuul.
sun(n)tält —et,= mer. päikesevarjuks
ülespandud presentriie.
sup —en,—ar naps, tips, pits (viina); lonks. —a4
tr., intr. ja refl. jooma, purjutama,
napsita-ma, s. sig full ennast täis jooma, s. ngn under
bordet kedagi laua alla jooma; rõhut. abis: s.
in sisse imema, sisse tõmbama, s. in frisk luft
värsket õhku sisse hingama, s. upp maha
jooma, s. ur ära jooma. —anmat van. lusikaga
söödav toit, supp. —ar|e —(e)n,= joodik,
joomar. —bro(d)er joomavend. —eri [—i] —(e)t,
joomine, —gille jooming, joomapidu. —ig adj.
joomarlik. —kalas vt. —gille. —ut [—üt]
—en,—er v. —ar joodik, napsivend,
lakke-kauss, joomakaru. —visa joomalaul,
supé —n,—er supee, õhtusöök (külalistele), bjuda
hem på s. õhtusöögile kutsuma, —dags adv.,
det är s. nüüd on õhtusöögiaeg. —klänning
õhtukleit.
supera1 intr. õhtust sööma,
superb v. syperb adj. suurepärane, töre.
super|fin adj. ülipeen, —fosfat ~et v. ~en,= v.
—er põll. superfosfaat. —intendent ~en,~er
superintendent. —lativ 1. ~en,~er
superlatiiv; keel. ülivõrre. 2. adj. superlatiivne, s-a
lovord ülemäärane kiitus, —makt sõj. eriti
võimas suurriik, —solid adj. rahulik,
mõõdukas. —valid adj. ettevõtlik, järjekindel,
rahulik.
supin|um = v. —et,—er keel. supiinum.
supple|ant [—å—] ~en,~er asetäitja, asendaja.
—ment ~et,= suplement,täiend, lisa;
lisaköi-de. —mentband lisaköide, täiendusköide.
—mentvinkel mat. täiendusnurk. —mentär
adj. suplement—, lisa—, täiendus—. —ra1 tr.
täiendama, lisama, —ring ~en,~ar
täiendamine, täiendus,
supplik [—ik] —en,—er palvekiri; alandlik palve.
—ant —en,—er palvekirja esitaja, paluja.
suppo|nera1 tr. eeldama, oletama, arvama.
—sition ~en,~er lit. oletus, arvamus,
support [—å—] —en,—er tehn. suport. — |ér
—ern,—rar toetaja, soosija, pooldaja,
suppur|ation ~en,~er med. mädanemine,
mäda-jooks. —ativ [—iv] adj., med. mädanemist
põhjustav, —era1 intr., med. mädanema,
mäda jooksma,
supradental fon. 1. adj. supradentaalne. 2.
—en,—er supradentaalhäälik.
supremati [—i] —(e)n pol. ülemvõim, —valitsus,
sur adj. 1. hapu;flg. tusane, mossis, göra livet s-t
för ngn kellegi elu kibedaks tegema, det
kommer s-t efter piil tuleb pika ilu järele, se s. ut,
göra s-a miner mossis olema, haput nägu
tegema. 2. niiske, märg, veden är s. puud on
märjad. 3. med., s-a ben haavandites jalad,
s-a ögon vesised silmad. —a1 intr. mossitama,
mossis olema, tusatsema. —apel bot.
metsõu-napuu. —bent adj. part. haavandites
jalgadega. —brunn van. süsihapet sisaldav
mineraal-allikas. —bröd hapu leib. —deg haputainas,
juuretis, —foder põll. silotoit. —göra2 irr., tr.,
keem. hapustama, hapet lisama, —het —en
hapusus. —kart toores, kibehapu puuvili ;flg.
toriseja, —kulla bot. haisev karikakar, —kål
keed. hapukapsas, —limpa hapu leib,
leivapäts. —mjölk hapupiim, —mulen adj. part.
mossis, tusane, —na1 intr. hapuks minema,
hapnema, —stek keed. hapupraad, äädikas
leotatud ja praetud liha. —strömming keed.
hapu silk, soolasilk. —söt adj. magushapu,
—torn bot. kukerpuu. —äpple metsõun. — ögd
adj. part. vesiste silmadega,
sur|a — an,—or peatükk koraanis.
surfja1 intr., sport veesuuskadega sõitma, —ing
~en sport veesuuskadel sõitmine. —ingbräda
veesuusk, laud, millel sõidetakse
mootorpaadi järel.
492
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
