- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
494

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - svang ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

svang/svek

—hals luigekael, —ödla geol. Sauropterygia.
svang, komma i s. moodi minema, tarvitusele
tulema, vara i s. moes olema, üldtarvitusel
olema.

svank — en,—ar v. —et,= nõgu, süvend. —a1 intr.
nõgusseljaga olema. —ig adj. nõgujas,
nõgus-selgne; kaardus, —rem erik. ristrihm. —rygg
nõgusselg. — ryggig adj. nõgusselgne.
svans —en,—ar saba, händ, sätta s-en mellan
benen saba jalge vahele tõmbama. —a1 I. intr.
lipitsema, saba liputama, s. för ngn kellegi
ümber lipitsema. II. tr., s. en kanon sõj.
kahurit suunama, —are —n,= lipitseja, —ben
anat. sabaluu, õnnar. —kota anat. sabalüli.
—lös adj. sabata, —rem. erik. sabarihm.
—spets sabaots, —viftande 1. adj. part. saba
liputav. 2. —t subst. part. sabaliputus.
—vifta-re —n,= sabaliputaja.
svar —et,= vastus, bli ngn s-et skyldig kellelegi
vastust võlgu jääma, ge ngn s. på tal kellelegi
vastust mitte võlgu jääma, om s. anhålles
(o.s.a) palutakse vastust, få till s. vastuseks
saama, stå till s-s för ngt millegi eest
vastutav olema, ställa ngn till s-s för ngt kedagi
millegi eest vastutusele võtma. —a1 tr. ja intr.
vastama, kostma, s. på en hälsning
tervitusele vastama, s. på ett brev kirjale vastama, s.
för ngt millegi eest vastutama, —ande —n,=
subst, part., jur. kostja, —andepart jur.
kost-japool. —omål jur. kostmine, ingå i s.
kostma, ennast kaitsma,
svars |brev vastuskiri, —hälsning vastutervitus,
tervitusele vastamine, —lös adj. vastamiseks
võimetu, sõnatu, vara s. mitte midagi vastata
oskama, han är aldrig s. tema ei jää kunagi
vastust võlgu,
svart adj. must, s-a döden must surm, få s. på
vitt på ngt midagi must valgel v. kirjalikult
saama, stå på s-a listan mustas nimekirjas
olema. —aktig adj. mustjas. —alf v. —alv
must haldjas, —betsa11 tr. mustaks peitsima.
—broder dominiiklane. —brödrakloster
dominiiklaste klooster, —fläckig adj.
mustalai-guline, —plekiline, —fot streigimurdja.
—hyad adj. part. musta nahaga,
mustanahaline. —hårig adj. mustajuukseline, —hätta
zool. mustpea-põõsalind. —ing —en,—ar nalj.
neeger, —klädd adj. part. mustas riides,
—konst mustkunst, —konstbok nõiaraamat.
—konstnär mustkunstnik, —lista1 tr. musta
nimekirja panema, —lockig adj.
mustalokili-ne. —malm miner, magnet-rauamaak,
magnetit. —mes zool. must tihane. —muskig adj.
tõmmu, tõmmunahaline, —mylla mustmuld,
—myra zool. must sipelgas, —måla1 tr.
mustaks värvima; fig. mustama. —na1 intr.
mustaks minema, mustuma, det s-r för ögonen

silmade ees läheb mustaks. —peppar must
pipar, —prickig adj. mustatäpiline. —röck
fam. mustakuuemees. —rost bot. nogi. —rot
bot. mustjuur, —räv zool. hõberebane, —sjuk
adj. armukade, —sjuka armukadedus, kiivus,
—skjorta pol. mustsärk. —ögd adj. part.
mus-tasilmaline.

svartabörs I affar mustal turul sooritatud tehing,
—haj spekulant mustal turul, —varor pl.
mustal turul müüdavad kaubad.
Svarta havet Must meri.
svarv —en,—ar treipink, —a1 tr. treima, s. ihop,
till valmis treima (ka fig.), —ar|e —(e)n,=
treial, —bänk, vt. —stol. —järn tehn. treipeitel,
treitera. —ning —en,—ar treimine, —stol
treipink. —stål tehn. treitera. —ämne
treimisma-terjal.

svass —et fam. uhkeldamine, —a1 intr.
uhkeldama, pea seljas käima, —ande adj. part.
uhkeldav; tühjakõlaline, ülespuhutud. —ig adj., vt.
eelm.

svastik|a —an,—or svastika, haakrist,
svav|el —let väävel. ~aktig adj. väävlitaoline.
~bad med. väävlivann. ~binda4 tr., keem.
väävliga ühendama. ~blomma keem.
väävliõis. ~förening väävliühend. ~halt
väävlisisaldus. ~haltig adj. väävlit sisaldav.
~kis miner, püriit. ~källa väävliallikas.
^predikant jutlustaja, kes külvab tuld ja
tõrva. ~rök väävlisuits. ~sjö väävliallikas;
väävlijärv. ~sticka väävlitikk. ~syra keem.
väävelhape. ~syrad adj. part. väävelhapu.
~väte keem. väävelvesinik. ~ånga väävliaur.
—l|a 1. —an,—or keem. sulfohape. 2.1 tr.
vää-veldama, väävliaurudega töötlema, —ling
~en,~ar vääveldamine, väävliaurudega
töötlemine.

Svea luul. Rootsi, —borg [—årj] Suomenlinna.

—land Kesk-Rootsi.
svear pl. 1. aj. svealased, Svealandi elanikud. 2.

luul. rootslased,
sweat|er [svett—] —ern,—rar villane kampsun,
svecism —en,—er keel. keeleline rootsipärasus.
sved —en,—er ale. —a 1. —n kõrvetav valu,
ersättning för s. oeh värk valuraha. 2.2 tr.
kör-vetama, s. vingarna på ljuset tiibu tules ära
kõrvetama, s. av, bort ära, maha kõrvetama.
—j|a 1. —an,—or ale, alemaa. 21 tr. alet
põletama. —jebrudk põll. aletegemine. —jefall 1.
alepuud. 2. vt.järgm. —jeland alemaa. —ning
—en,—ar 1. kõrvetamine. 2. alepõletamine.
svedenborg|are —ar(e)n,= v. svedenborgian
[—àn] —en,—er Svedenborgi õpetuse
pooldaja. —ianism ~en Svedenborgi õpetus. —iansk
[—à—] adj. svedenborglik.
svek —et,= pettus, petlikkus, truudusetus,
valskus, äraandlikkus, reetlikkus, —fri adj. siiras,

494

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0526.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free