Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - svekoman ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
svekoman/svindla
kavaluseta, —full adj. petlik, truudusetu,
ebaustav, äraandlik, reetlik, —lig adj., vt.
eelm. —lös adj., vt. —fri.
svekoman [—ån] —en,—er rootsluse pooldaja
(Soomes).
sven —nen,—ner poiss, noormees; årh. paaž,
teener; alamaadlik. —dorn —en (seksuaalne)
süütus, —sexa poissmeheõhtu,
svensk 1. adj. rootsi. 2. —en,—ar rootslane. — |a
1. —an rootsi keel. 2. —an,—or rootslanna.
—amerikan(are) Ameerika rootslane,
—byggd adj. part. Rootsis ehitatud, —fientlig
adj. rootsivaenulik. —född adj. part. rootsi
päritoluga, rootsi vanematest põlvnev, —het
—en rootslus. —sinnad adj. part.
rootsimeelne. —språkig adj. rootsikeelne, —talande adj.
part. rootsi keelt rääkiv, —vänlig adj.
rootsi-sõbralik. —ättling rootsi päritoluga isik.
svep —et,= 1. tehn. voolikraud. 2. sõj.
miiniotsimine. 3. fam., göra ett s. haarangut tegema, i
stora s. üldjoontes. —a2 I. tr. (sisse)
mähkima, mässima, s. ett lik surnut riidesse
panema, s. minor miine koristama. II. intr. (om
vinden) puhuma, vinden sveper över fältet
tuul puhub üle välja, s. genom en bok fam.
raamatut kiiruga läbi lugema; rõhut. abis.: s.
fram (om vinden) puhuma, lendama, s. i sig
ngt midagi alla kallama, midagi kiiruga
sööma, s. in sisse mähkima; sisse voolama; sisse
hõljuma, s. in sig i ngt end millessegi
mähkima, end millegagi kinni katma, s. med sig
endaga kaasa viima, s. om ngn med ngt
kellelegi midagi ümber panema, kedagi millessegi
mähkima, s. om sig ngt endale midagi ümber
võtma, —ande 1. —t subst. part. mähkimine,
mässimine, traalimine. 2. adj. part. hõljuv,
—dräkt vt. —ning. —duk surilina. —e —t,—n
bot. käte. —eblad bot. katteleht. —ersk|a
—an,—or surnupesija. —lakan vt. —duk.
—ning —en,—ar 1. miinitraalimine. 2. a. laiba
mähkimine surirüüsse. b. surirüü, —riided,
—skäl ettekääne,
svets —en,—ar tehn. keevitus. —a1 tr., tehn.
keevitama, s. ihop kokku keevitama, —aggregat
tehn. keevitusagregaat. —ar|e —(e)n,=
keevitaja. —bar adj. keevitatav. —fog
keevitus-koht, —õmblus, —låga tehn. keevitusleek.
—ning —en,—ar keevitus; keevituskoht,
—õmblus. — ningshetta keevitustemperatuur.
svett —en higi, i sitt anletes s. oma palgehigis,
med s. oeh möda higi ja vaevaga. —as1 dep.
higistama, —bad higistuskümblus.
—drivande adj. part. higistama panev, s. medel
higis-tusvahend. —droppe higitilk. —ig adj. higine,
—kur med. higistusravi. —kõrtel anat.
higi-nääre. —medel higisti, higistusvahend. —ning
—en higistamine; põll. põlemine, kuumene-
mine. —ningskur med. higistusravi. —pärla
higitilk, —pisar,
svib|el —eln,—lar trük. sibulad, —la1 tr., trük.
sibulaid tegema,
svick|a —an,—or punn, prunt, naga. —hål
prun-diauk.
svick|el —eln,—lar ehit. vikkel. —l|a —an,—or (på
strumpa) vikkel.
svid I a4 intr. kipitama, kõrvetama, valutama, det
s-er i ögonen silmad kipitavad, det s-er i
hjärtat på mig see rõhub mu südant, med s-ande
hjärta valutava südamega, få s-a för ngt fam.
millegi pärast karistust kandma, s-ande
kritik terav arvustus.
svik|a4 tr. ja intr. 1. maha jätma, hülgama. 2. fig.
(slå fel) üles ütlema. 3. petma, tüssama, s-a
en vän sõpra maha jätma, minnet s-er mig
ma ei mäleta, mu mälu petab, krafterna s-er
jõud ütleb üles, s-a sitt löfte oma lubadust
murdma, —lig adj. petlik, valelik, ebaustav.
—ligen adv. petlikult, petise kombel,
svikt —en 1. painduvus, nõtkus, elastsus,
vetru-vus, ge s. painduma, vetruma. 2. pl. —ar, vt.
—bräda, —a11. intr. painduma, vetruma;/?g.
kõikuma, vankuma, s. under bördan koorma
ali painduma, det främsta ledet började s.
esimene rivi hakkas järele andma. II. tr.,
mer. kinnitama, pingutama, —bräda
hoo-laud, hüppelaud, —hopp hüpe hoolaualt.
svim |ma1 intr. (ära) minestama, minestusse
langema, s-ma av trötthet väsimusest
minestama. —ning ~en,~ar minestus. —
ningsan-fall minestushoog.
svin —et,= siga,fig. ka põrsas. —a1 tr. ja intr., s.
ner räpastama, roojastama. —aktig adj.,
fam. alatu, nurjatu; rõve, nilbe, —avel
sea-kasvatus. —borst seaharjas. —eri [—i]
—(e)t,—er sigadus, —flott searasv. —fylking
aj., sõj. kiilukujuline lahingurivistus. —gård
sigala, —gödsel seasõnnik, —hare keed.
seafilee. —hugg, s. går igen vanas, vorst vorsti
vastu, —hund halv. igavene siga. —hus
sealaut. —ister (sulatatud) searasv. —kött
sealiha. —läder seanahk, —mölla bot. valge
hani-malts. —ottan fam., vara uppe i s. väga vara
üleval olema, —ras seatõug. —stia sealaut,
svindel —n 1. peapööritus, gripas av s. (kellelgi)
pea pööritama hakkama, —anfall
peapööri-tushoog. 2. pettus, kelmus, tüssamine, —affär
petislik äritehing, tüssamine.
svindl|a11. intr., impers. (känna yrsel) pööritama,
det s-ar för ögonen silmade ees läheb
kirjuks, pea pööritab, —ande adj. part.
peadpööritav, s. höjder peadpööritavad kõrgused.
2. intr. (bedriva svindleri) petma, tüssama,
pettetehinguid sooritama, —ar|e —(e)n,=
petis, kelm, tüssaja, šarlatan. —eri [—i]
495
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
