- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
496

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sving ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

sving/svält

—(e)t,—er kelmus, pettus,
sving —en,—ar sport löök poksis,
swing —en sving (teat. tants).
svinga11, tr. lennutama, lehvitama, vibutama, s.
sin hatt oma kübarat lehvitama, s. sitt svärd
oma mõõgaga vibutama. II. intr. pöörlema,
keerlema. III. refl. end lennutama, (i sadeln
ka) hüppama, kargama, s. sig upp lendu
tõusma, üles lendama,
svingel —n bot. aruhein,
svinn —et,= kadu. —a4 intr. kaduma, mööduma.
svir —et pummeldamine, prassimine. —a1 intr.
pummeldama, prassima, priiskama. —ar|e
—(e)n,= joomavend, pummeldaja, prassija,
priiskaja.

svirra1 intr. tiirlema; sumisema; virvendama,
sil-lerdama.

svirv|el —eln,—lar 1. kal. lånt, vedel. 2. mer.
pöörlev tull. 3. tehn. pöörellüli. —la1 intr.
landiga kalu püüdma; pöörlema,
sviskon [—ån] —et,= kuivatatud ploom, —kaka
keed. ploomikook. —kompott
ploomikom-pott.

svit —en,—er 1. (följe) kaaskond, saatjaskond. 2.
(påföljd) tagajärg, (följdsjukdom)
järelhai-gus. 3. (rad) rida, reastik, (i kortspel)
sekvents.

sviv|el —eln,—lar tehn. pöörellüli. —la1 tr. pöö-

rellüliga varustama; pöörlema,
svordom —en,—ar vandumine, kirumine,
svull|en adj. part. paistetanud, paistes,
pundu-nud, tursunud, —na1 intr., s. (upp)
paistetama, punduma, tursuma, s. igen kinni
paistetama. —nad — en,—er paistetus, turse,
svulst — en,—er paise, kasvaja;.//^, üles—, täispu-

hutus. —ig adj. üles—, täispuhutud,
svult|en adj. part. nälginud, som s-na vargar

nagu nälginud hundid,
svuren adj. part., en s. fiende leppimatu
vaenlane, verivaenlane; vrd. ka svära,
svåg|er —ern,—rar naisevend, nääl; mehevend,
küdi; kälimees, õemees, —skap —et sugulus
abielu kaudu,
svål —en,—ar kamar, (huvud—) peanahk. —ig

adj. kamaraga,
svångrem püksirihm, dra åt s-men fig.
püksirihma pingutama, nälgima,
svår adj. raske, ränk, vaevaline, vaevarikas;
käre, vali, range, en s. förkylning raske
külmetus, en s. sjukdom raske haigus, en s.
förbrytelse raske kuritegu, s. sjö tugev
lainetus, han har det s-t tal on raske elu, vara s.
mot ngn kellegi vastu karm olema, han är s.
på fruntimmer ta on maias naistele, du ärför
s.l fam. oled sa aga naljakas!, —anpassad
adj. part. raskesti kohanev. —antändlig adj.
raskesti süttiv, —artad adj. part. pahaloomu-

line, raske, —begriplig adj. raskesti
mõistetav. —botlig adj., —botad adj. part. raskesti
parandatav v. ravitav, —brukad adj. part.,
põll. raskesti haritav. —ersättlig adj. raskesti
asendatav. —fattlig adj. raskesti taibatav,
—framkomlig adj. raskesti läbipääsetav,
—förklarlig adj. raskesti seletav,
—genomförbar adj. raskesti läbiviidav. —genomtränglig
adj. raskesti läbipääsetav, —hanterlig adj.
raskesti käsitsetav, —het —en raskus, —ighet
—en,—er raskus, takistus, brottas med
ekonomiska s-er majanduslike raskustega
võitlema, det har sina s-er asjal on oma raskused,
—ligen adv. vaevalt, vaevu, —läkt adj. part.
raskesti paranev, raskesti parandatav,
—läslig adj. raskesti loetav.— läst adj. part.
raskesti loetav ja arusaadav, —löslig adj. raskesti
lahustatav, —mjölkad adj. part. kõvade
nisadega. —mod raskemeelsus, —modig adj.
raskemeelne. —skött adj. part. raskesti
kohel-dav. —smält adj.part.
l.(ommetaller)raskesti sulav. 2. (om föda) raskesti seeditav,
—startad adj. part. raskesti käivitatav, —såld
adj. part. raskesti müüdav, varan är s. see
kaup läheb väga visalt, —tillgänglig adj.
raskesti ligipääsetav, —toikad adj. part. raskesti
tõlgitav, —tydd adj. part. raske seletada,
raskesti tõlgitsetav, —uppfostrad adj. part.
raskesti kasvatatav, raske kasvatada.
—uppnåe-lig adj. raskesti juurdepääsetav. —åtkomlig
adj. raskesti kättesaadav; raskesti
juurdepääsetav. —överkomlig adj. raskesti
kättesaadav.

svägersk|a —an,—or meheõde, nadu; naiseõde,
käli; vennanaine.

svälj —et,= harva neelamine, lonks. —a2 tr. (irr.)
(alla) neelama, s. en förolämpning solvamist
alla neelama, —ning — en,—ar neelamine.
—ningsbesvär med. neelamishäire.
—ningsrö-relse neelamisliigutus.

sväll —et jääsupp. —|a2 intr. paisuma, tulvama;
tursuma; turbuma, trä s-er i vatten puu
tur-bub vees, s-a av stolthet uhkusest paisuma,
floden s-er över sina bräddar jõgi tõuseb üle
kallaste; rõhut. abis.: s-a igen kinni tursuma,
s-a upp üles paistetama, tursuma, s-a ut
paisuma, s-a över tulvama, üle kallaste tõusma,
—ande adj. part. paisuv, tõusev, —ar|e
—(e)n,= muus. (i orgel) paisutaja. —ning
—en,—ar paisumine.

svält —en nälg, dö av s. nälga surema. —|a I.2 tr.
näljutama, nälgida laskma, s-a ihjäl surnuks
näljutama, nälga surra laskma, s-a ut ära
näljutama; nälja teel alistuma sundima. II.4
intr. nälgima, näljas olema, s-a ihjäl nälga
surema, surnuks nälgima. III.2 refl. end
näljutama, (vabatahtlikult) nälgima, —död näl-

496

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0528.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free