Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sväv ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sväv/ symmetri
sväv —et,= hõljumine, heljumine, —a1 intr.
hõljuma, heljuma, (õhus) rippuma, s. J fara fig.
hädaohus viibima, s. mellan liv och död elu ja
surma vahel rippuma, s. mellan fruktan och
hopp hirmu ja lootuse vahel kõikuma, det s-r
en förbannelse över gården talul lasub
needus, s. på målet ennast ebaselgelt
väljendama, det s-ar i det okända see on alles
teadmata; rõhut. abis: s. bort minema hõljuma,
hõljudes eemalduma, s.fram lähemale
hõljuma; hõljudes edasi liikuma, s. ned alla, maha
hõljuma, s. omkring ringi hõljuma, ringi
uitama, ümber hulkuma, —ande adj. part.
hõljuv; ebakindel, ebaselge, ett s. svar ebaselge
vastus, —ar|e —(e)n,= mer. glisser. —ning
—en,—er füüs. kõikumine.
sy3 tr., ja intr. õmblema, s. en klänning kleiti
õmblema; rõhut. abis.: s.fast kinni v. külge
õmblema, s. i knappar nööpe ette õmblema,
s. in sisse õmblema, s. om ümber tegema, s.
till kinni õmblema; külge õmblema, s. upp
lühemaks tegema; valmis õmblema, —arbete
õmblustöö. —ateljé õmblusateljee. —behör
—et,= õmblustarbed, —båge tikkimis—,
õmb-lusraam. —maskin õmblusmasin,
—maskinsnål õmblusmasinanõel. —mönster lõige,
lõi-keleht. —nål õmblusnõel. —saker pl.
õmblustarbed. —skola õmbluskool. —tillbehör
õmblustarbed. —tråd õmblusniit. —ende —t subst,
part. õmblemine, —eri [—i] — (e)t,—er 1.
õmblustöö. 2. õmblustöökoda,
sybarit [—it] —en,—er sübariit, elunautleja. —isk
adj. sübariitlik.
syd 1. —en lõuna, lõunapoolne osa. 2. adv. ja
muutm. adj., mer. lõuna, lõuna pool, süüd.
—afrikan(are) lõuna-aafriklane.
—amerikan(are) lõunaameeriklane. —europé
lõunaeurooplane. —frukt lõunamaine puuvili,
—kust lõunarannik, —lig adj. lõuna,
lõunapoolne. —ländsk adj. lõunamaine. — länning
—en,—ar lõunamaalane, —ost [—6—] 1. —en
kagutuul. 2. adv. ja adj. kagu, lõunaida,
vinden är s. tuul puhub kagust, —ostlig [—õ—]
adj. kagupoolne, kagu—. —ostvind kagutuul.
—pöl lõunanaba, —poolus, —på adv.
lõunapool, lõunas, —riktning lõunasuund, —sken
lõunavalgus. —spets lõunatipp. — stat(erna)
lõunaosariigid (USA-s). —sydost lõunakagu,
—sydostlig adj. lõunakagupoolne. —sydväst
lõunaedel. —sydvästlig adj.
lõunaedelapool-ne. —sydöst vt. —sydost, —sydöstlig adj.,
vt. —sydostlig, —vart adv. lõuna poole,
—vind lõunatuul, —väst [—a—] 1. —en,
edelatuul; edelakaar. 2. adv. edel, lõunalääs. 3.
adj. edelapoolne. —västlig, —västra adj.
edelapoolne, edela, —västvind edelatuul, —östlig
adj., vt. —ostlig.
syffisans [—àr|s] v. suffisans —en endaga
rahulolu, ennast täis olek.
syfili|s ~en med. süüfilis. —tisk [—it—] adj.
süfiliitiline. —tiker ~n süfiliitik. ~utslag med.
süfiliid, süüfilise lööve.
’syfta1 tr., s. mait linnaseid leotama.
2syft|a1 intr. sihtima, s-a på ngt millelegi sihtima;
millegi kohta käima, s-ar ni på mig? kas see
käib minu kohta?, s-a till ngt millelegi
sihtima, midagi taotlema, mingit sihti silmas
pidama. —|e —et,—en siht, eesmärk, kavatsus,
otstarve, fylla sitt s-e oma otstarvet täitma, i
detta s-e selleks otstarbeks, selleks, vinna sitt
s-e eesmärki saavutama, sihile jõudma.
—emål vt. eelm. —inrättning sihik,
sihtimis-seadis. —liiye sihtjoon, —ning ~en,~ar
sihtimine; siht, eesmärk; vihje,
sykomor [—år] —en,—er bot. sükomoor. —lönn
bot. mägivaher.
syl —en,—ar naaskel, icke få en s. i vädret fam.
mitte sõnagi ütelda saama. —formig, —lik
adj. naasklikujuline. —spets naaskliots. —ört
bot. Subularia aquatica.
sylf —en,—er luul. sülf (õhuvaim), —id —en,—er
sülflid (naissoost õhuvaim). — idisk adj.
sülfii-disarnane, õhuline,
syll —en,—ar 1. ehit. aluspalk. 2. raudt. liiper,
liipripakk.
syllogis|m [—gi] ~en,~er süllogism, —tisk adj.
süllogistlik.
sylt —en,—er keedis, moos. —|à 1. —an,—or a.
sült. b. fam. körts. c. malmipuru. 2.1 tr. sisse
keetma, keediseid valmistama, moosi
keetma, s-a in sig fig., fam. end millessegi
mässima. —burk moosipurk. —bär moosimari.
—gryta keedunõu moosikeetmiseks, —gurka
magusalt sissesoolatud kurk; kurk
sissetege-miseks. —kruka moosipott. —lök keed.
pärl-sibul. —ning — en,—ar moosikeetmine,
—omelett keed. omlett keedisega, —pannkaka keed.
keedisega pannkook, —sked moosilusikas.
—socker suhkur moosikeetmiseks,
sylvester|bal uusaastaball, —firande —t uusaas-
tapühitsemine.
symbios [—ås] —en sümbioos,
symbol [—ål] —en,—er sümbol. —ik [—ik] —en
sümboolika. —isera1 tr. sümboliseerima,
—isk adj. sümboolne, —ism —en sümbolism,
—ist —en,—er sümbolist. —istisk adj.
sümbolistlik. —lum [—y—] = v. —et,—er v. —a
teol. sümbol,
symfoni [—i] —(e)n,—er muus. sümfoonia,
—konsert sümfooniakontsert, —orkester
sümfooniaorkester, —sk [—å—] adj.
sümfooniline.
symmetri [—i] —(e)n sümmeetria, kooskõla,
—axel mat. sümmeetriatelg. —plan mat.
498
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
