- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
500

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - syntaktisk ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

syntaktisk/såg

sünoptik. —tisk adj. sünoptiline.
synta|ktisk adj., keel. süntaktiline, lauseline. —x

keel. ~en,~er süntaks, lauseõpetus,
synte I s ~en,~er süntees, —tisk adj. sünteetiline.

—tisera1 tr. sünteesima,
syperb vt. superb.

syr|al. —an,—or a. keem. hape. b. bot.
hapuoblikas; jänesekapsas, c. hapusüš, hapu maitse,
d. niiskus, rõskus. 2.1 tr. hapendama, —lig
adj. hapukas; magushapu, mõru. —lighet
~en,~er hapusus. —ning ~en hapendamine,
syre —t keem. hapnik, —brist hapnikupuudus.
—fattig adj. hapnikuvaene, —fri adj.
hapniku-vaba. —förening keem. hapnikuühend. —halt
hapnikusisaldus. —haltig adj. hapnikku
sisaldav.

syren [—én] —en,—er bot. sirel. —berså
sirelileht-la. —buske sirelipõõsas, —doft sirelilõhn.
—färgad adj. part. sirelivärviline. —häck
sirelihekk.

syr|er v. syr|ier ~n,= süürlane, —isk adj. süüria.
—isk|a 1. —an süüria keel. 2. —an,—or
süürlanna.

syrgas hapnik, —apparat hapnikuaparaat.
—behandling hapnikumenetlus. —behållare
hapnikuballoon.
syrs|a —an,—or zool. kilk; käsnasalvaja.
syrtut [—ut] —en,—er hõlmikkuub.
sy sk|a —an,—or bot. nõianõges.
syskon [—ån] —et,= õde-vend, õed-vennad.
—barn nõbu; pl. nõo(kse)d, õeste-vennaste
lapsed, —block mer. paaris-plokkratas.
—bädd vt. —säng. —drag õdede-vendade
vaheline sarnasus, —företag maj.
sõsarette-võte. —par õde-vend, õde ja vend. —säng
ühisvoodi, ühine voodi, —tycke perekondlik
sarnasus.

syss|elsätta2 irr., I. tr. tööd v. tegevust andma,
fabriken s-elsätter 30 arbetare tehas annab
tööd kolmekümnele töölisele, tehases töötab
30 inimest. II. refl., s-sätta sig med ngt
millegagi tegelma v. tegutsema. — elsättning
tegevus, tegutsemine, töö, amet. — l|a 1. — an,—or
töö, tegevus, amet, sköta sina s-or oma asju
õiendama, oma tööd tegema. 2.1 intr.
tegelema, tegutsema, toimetama, askeldama.
—lande —t subst. part. tegelemine,
tegutsemine, töö(tamine).
sysslo|lös adj. tegevuseta, jõude, mitte midagi
tegev, —man asendaja, asemik; valitseja,
majandusülem, (i konkurs)
konkursivalitse-ja, (domkyrko—) kirikulaekur.
syssling — en,—ar teise järgu nõbu.
system —et,= süsteem; (alkohoolsete jookide)
müügikoht. —atik [—ik] —en süstemaatika.
—atiker [—å—] —n,= süstemaatik. —atisera1
tr. süstematiseerima. —atisk adj. süstemaati-

line. —bolag alkohoolsete jookidega
kauplemise selts v. ühing, —lös adj. aüsteemitu.

syst|er —ern,—rar õde, sõsar. ~barn õelaps.
~dotter õetütar. ~fartyg sõsarlaev. ~kaka
keed. teat. munakook. ~kyrka sõsakirik.
—lig adj. õelik. ~lott jur. õe osa. ~son
õepoeg. ~språk sõsarkeel.

*så —n,—ar tõrs, toober, tünn.

2så3 tr. ja intr. külvama, som man sår får man
skörda vanas, nagu külvad, nõnda lõikad, så
en åker põldu (täis) külvama, den som sår
vind, får skörda storm kes tuult külvab, see
tormi lõikab. —dd —en,—er 1. külv,
külvamine. 2. külvatud vili; harva oras. —ning —en
külvamine. —ningsman külvaja. — ningsma
skin külvimasin. —ningstid külviaeg.

3så adv., pron. nii, nõnda; kui; kuidas; siis, i så
fall sel juhul, säärasel juhul, i så måtto sel
määral, ses suhtes, på så sätt sel viisil,
niiviisi, niimoodi, så är det nii see asi on, om så är
kui asi nii on, det kan så vara võib ju olla, så
här nii, niiviisi, så där nii, niiviisi, —moodi, så
där en tre, fyra veckor umbes kolm, neli
nädalat, det var så santi õigus! õige!, hälsa så
mycketl palju tervitusi! palju tervisi!, så
snällt av dig! kui kena sinust, så du ser ut!
kuidas sa välja näed!, och så vidare (osv.) ja
nii edasi (jne.)> så länge som... niikaua
kui.. .så snart som.. .niipea kui.. .för så vitt
kui, juhul kui, si och så nii ja naa. —framt
konj. kui, juhul kui, kui vaid, eeldades, et.
—ledes 1. adv. nii, niiviisi. 2. konj. sellepärast,
järelikult, seega, —lunda adv. ja konj. nii, sel
viisil; järelikult, seega. — medels(t) adv.
seeläbi, seega, sellega, nii, sel viisil, —när adv.
peaaegu, —som konj. nagu, kui, —na.
—tillvida adv. sel määral, niivõrd, ses suhtes, s: är
allt gott och väl niikaugel v. ses suhtes on
kõik korras, —vida konj. kui, juhul kui. —vitt
[—i—] konj. niipalju kui, s.jag vet niipalju kui
ma tean. —väi konj., s.... som niihästi... kui
(ka). ^

sådan [sådan fam. san] pron. niisugune, selline,
säärane, seesugune, selletaoline, —sarnane,
—laadiline, s-a som vi meiesugused, en s. som
han temasugune, —taoline, en s. vacker dag
milline ilus päev!

såd|ig adj. kesine, kliine, sõklane. —or pl. kliid,
sõklad.

såg —en,—ar 1. saag. 2. saeveski, lauavabrik. 3.
mäng. trumbi ärakasutamine vahelduvalt
laualt ja käest. —a1 tr. saagima, s-d bot.
saag-jas; rõhut. abis.: s. av ära, maha saagima, s.
bort ära saagima, s. igenom läbi saagima, s.
ned maha saagima, s. upp lahti saagima, s. ut
välja saagima, —ar|e —(e)n,= saagija, —blad
saeleht. —bock saepukk. —bräder pl. sae-

500

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0532.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free