Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sänka ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sänka/sätta
voodis lamama, ta ngn på s-en kedagi voodis
leidma, skilja till s. och säte (om äkta makar)
jur. abieluvoodit lahutama, —botten
voodi-põhi. —dags adv., det är s. on aeg magama
minna, —filt villane vooditekk. —fot 1.
voodi-jalg. 2. voodijaluts. — fösare —n,=fam. lonks
(veini, punši jne.) enne magaminemist.
—halm voodiõled, —põhk; bot., vt. gulmåra,
—kammare magamistuba, —kamrat
maga-mis—, voodikaaslane. —kläder pl.
voodiriided. —lave magamislavats. —liggande 1. adj.
part. voodis lamav, s. på grund av sjukdom
haiguse tõttu sunnitud olema voodis
lamama. 2. —t subst. part. voodis lamamine.
—linne voodipesu, —läge voodis lamamine.
—matta voodiesine vaip. —omhänge
voo-dieesriie. —plats voodikoht, ööbimiskoht,
—stolpe voodisammas. —täcke voodivaip,
—tekk. —värmare voodisoojendaja. —värme
voodisoojus.
sänk|a 1. —an,—or a. madalam koht, lohk, nõgu.
b. med. sete. 2.21. tr. a. põhja laskma,
uputama; alla laskma, b. alandama, madaldama,
vähendama; summutama, s-a ett fartyg
laeva põhja laskma, s-a vattennivån i en sjö
järve veepinda alandama, s-a priset hinda
alandama, s-a rösten häält summutama, s-a ned
alla laskma, vette laskma, sügavale sisse
laskma, (om lik) hauda laskma. II. refl. alla
laskuma, alanema, solen s-te sig i havet päike
loojus merre, tystnaden s-te sig över staden
vaikus laskus linnale, s-a sig till ngns
ståndpunkt kellegi tasemele laskuma, —bar adj.
allalastav. —bly tinalood, tinast raskus. —|e
—et,—en 1. (på metrev) õngetina; (på nät)
võrgu—, noodakivi. 2. tehn. vormkast. —ning
~en,~ar 1. allalaskmine; alandamine,
madaldamine, vähendamine. 2. lohk, nõgu.
—ningstecken muus. bemoll, —sten
võrguki-vi.
*sär adj., dial. ja lit. iseäralik, omapärane;
imelik, kummaline.
2sär, i s., vt. isär. —a1 tr. eraldama, (teineteisest)
lahutama, —art iseärasus; erilik. —artad adj.
part. iseäralik, omapärane, —beskattning
maksustamine isiku järgi, —bestämmelse
eri-korraldus, erimäärus. —deles 1. adv. eriti,
iseäranis, väga. 2. muutm. adj. töre, tubli,
—drag erijoon, —egen adj. iseäralik,
isesugune, omapärane, ebaharilik, —egenhet
iseärasus, isesugusus, omapärasus, iseloomulik
omadus, —fail iseäralik juht(um). —intresse
erihuvi, —klass omaette klass;spetisaalklass.
—levnad lahuselamine. —lägga2 irr., tr.
eraldama. —ling —en,—ar erak.
—mening eriarvamus, —märke erimärk,
tunnus, tundemärk, —prägel iseärasus.
—rättighet eriõigus. —skild adj. part. eriline,
eri; teatud; omaette, i alla s-a fail igal
üksikul juhul, ett särskilt fail eriline juhtum.
—skilja2 irr., tr. eristama, vahet tegema,
eraldama. —skilt adv. eriti, iseäranis ;eraldi,
üksikult, —skola erikool, —skriva4 tr. lahus
kirjutama, —ställning eriseisund,
privilegeeritud seisund, inta en s. erikohal seisma,
—tagbar adj. lahtivõetav, —tryck äratrükk,
—undervisning eriõpetus, eriväljaõpe,
—uppfattning eriarvamus,
särk —en,—ar van. v. fam. naistesärk, hame.
särla adv., van. ja luul. hilja, arla oeh s. vara ja
hilja.
särv —en bot. kardhein.
säsong [—arj] —en,—er hooaeg, sesoon,
—arbetare hooajatööline—arbete hooajatöö,
—biljett, —kort hooajapilet. — mässig adj.
hooaja—, hooajaline,
säte —t,—n 1. (sits) iste, istekoht. 2. (bakdel)
istmik, tagumik. 3 (boningsort) asukoht. 4.fig.
koosolekust osavõtu õigus, s. och stämma
osavõtu—j a hääleõigus. —ri [—i] —(e)t,—er 1.
aj. läänikohustustest vaba mõis, alloodmõis.
2. mõis. — sgård vt. eelm.
sät|er —ern,—rar karjahütt, mägikarjamaa.
~jänta karjatüdruk mägikarjamaal. ~vall
mägikarjamaa.
1sätt —et,= viis, mood, komme, harjumus,
(uppförande) käitumine, på det s-et sel viisil, sel
kombel, niiviisi, på s. och vis teatavas suhtes,
teatud määral, på allt s. igati, igapidi, igas
suhtes, på vad s. ?mil viisil, mil kombel? på
ett eller annat s. ühel voi teisel viisil, nii või
teisiti, kuidagi, på något s. kuidagi, hans s.
att vara tema käitumisviis, han har inget s.
tal pole kombeid, ta ei oska käituda.
—sad-verb keel. viisimäärus.
2sätt —en,—ar 1. mer. lüüsivärav. —port vt. eelm.
2. vt. slägga.
3sätt —et,= komplekt; raudt. koosseis, ett s.
underkläder komplekt alusriideid.
sätt|a2 irr. I. tr. 1. panema, asetama, paigutama,
istuma panema, s-a maten på bordet toitu
lauale panema, s-a eld på huset maja
süütama, maja põlema panema, jag s-er aldrig
mera min fot i ert hus ma ei tõsta enam
kunagi oma jalga teie majja, s-a sitt hopp till
ngt millelegi lootma, millelegi lootust
panema, s-a sitt namn under ngt millelegi (oma
nime) alla kirjutama, s-a tro till ngt midagi
uskuma, s-a frukt vilja looma, s-a bo
abielluma, oma majapidamist rajama, s-a musik till
ngt millegi juurde muusikat komponeerima,
s-a värde på ngt midagi hindama, millelegi
rõhku panema, s-a pris på en vara kaubale
hinda määrama, s-a sin ära i ngt midagi oma
503
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
