- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
506

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - söndra ... - Tt

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

söndra/tabelras

—gnaga1 tr. katki, puruks närima, —hacka1
tr. tükkideks raiuma; peeneks hakkima.
—hugga4 tr. katki, puruks raiuma, —klyva4
tr. lõhestama; lõhustama, —klösa2 tr. puruks
kratsima, katki kraapima, —koka11. tr. katki
keetma. II. intr. katki keema, —läst adj. part.
räbalaiks loetud, rohkest lugemisest
räbaldunud. —maia2 tr. peeneks jahvatama, —mosa1
tr. katki muljuma, purustama, —plocka1 tr.
katki, tükkideks näppima, —riva4 tr. katki
kiskuma, puruks rebima, —skjuta4 tr. puruks
laskma, —skjuten adj. part. purukslastud.
—skära4 tr. katki, tükkideks lõikama, —slita4
tr. katki kiskuma, puruks rebima, ära
lõhkuma. —slå4 tr. puruks lööma, purustama,
katki tegema, —smula1 tr. peeneks poetama,
pu-dendama, murendama, —spricka4 intr.
pragunema, lõhkema, mõranema, —spränga2
tr. purustama, õhku laskma. —sprätta^ahti
harutama, —stycka1 tr. tükeldama, —stöta2
tr. peeneks tampima. —såga1 tr. katki
saagima. —ta(ga)4 tr. (koost) lahti võtma, osadeks
lahutama, —trampa1 tr. katki tallama,
puruks sõtkuma, —trasa1 tr. tükkideks
kiskuma, katki rebima, —trycka2 tr. katki
pigistama. —tugga1 tr. katki närima, peeneks
mäluma. —vittra1 intr. murenema, lagunema.
—vrida4 tr. katki keerama.

söndr|a1 I. tr. eraldama, lahutama, tükeldama;
fig. lõhestama, riidu ajama, vastuollu viima,
s-a och härska jagama ning valitsema. II.
refl. lõhenema, lahku minema, riidu minema,
vastuollu sattuma. —ad adj. part. vastuolus
(olev), lõhestatud. —ig adj. katkine,
rebenenud, lõhkine, —ing ~en,~ar lahkheli,
lahkarvamus, tüli, riid, vastuolu. —ingspolitik
lõhestamispoliitika.

söp vt. supa.

’sörj|a —an pori, muda, sopp, löga; vrd. (is—,
snö—), —ig adj. porine, mudane, sopane,
lögane.

2sörj|a2 intr. ja tr. 1. leinama, kurvastama, kurb
olema, s-a ngn kedagi leinama, s-a över ngt
millegi pärast kurvastama. 2. (ombesörja)
muretsema, hoolitsema, s-a för ngt millegi
eest hoolitsema, för våra lekamliga behov var
det väl s-t meie kehaliste tarviduste eest oli
hästi hoolitsetud, —ande adj. part. leinav, de
s. leinajad, mahajäänud omaksed.
Sörmland vt. Södermanland,
sörp —et põll. sulp. —|a 1. —an põll., vt. sörp. 2.1

tr. sulpi valmistama.
sörpl|a1 tr. ja intr., s-a i sig lurpima, lurinal
sööma. —ing. ~en,~ar lurpimine, larpimine.
söt adj. 1. magus, måge, s. mjölk rõõsk piim,
vara s. i munnen/žg.mesimagusasti rääkima.
2. magus, ilus, kena, nägus, armas, en s.
flicka kena tütarlaps, en s. klänning ilus kleit.
—a1 tr. magustama, magusaks tegema.
—ak-tig adj. magusavõitu; imal. —blomster bot.
teekummel. —ebrödsdagar pl. hapnemata
leibade päevad; head päevad. —ig adj.
magusavõitu, imal. —kulla vt. —blomster.
—ma —n magusus, —mandel magusmandel.
—medel magusaine. —nyölk rõõskpiim.
—mjölksost rõõsapiimajuust. —na1 intr.
magusaks minema, magustuma. —nos fam.
magusake, kullake, —ning —en
magustami-ne. — ningsmedel magusaine. —ost måge
juust, —potatis magus kartul, bataat, —saker
pl. maiustused, —sliskig adj. ülimagus, liiga
magus, imal \flg. lipitsev, —sur adj.
magushapu. —vatten magevesi, —vattensfisk
mage-veekala. —varor pl. maiustused. —väppling
bot. mesikas, —ämne magusaine. —äpple
magus õun.

söv|a2 tr. uinutama, suigutama; med.
uimasta-ma, tuimendama, s-a ett barn last suigutama,
s-a sitt samvete oma südametunnistust
vaigistama. —ning ~en,~ar uimastamine,
ui-mastus. —ningsmedel uimastusvahend.

Tt

T,t —(e),—n v. = 1. T,t, 2. lüh. t (ton) tonn, t.ex.
(till exempel) näit. (näiteks), tf. (tillförordnad)
kt. (kohusetäitja), t.v. (tills vidare) ajutiselt,
esiotsa, —bana (tunnelbana) allmaaraudtee,
metroo.

ta4 vt. taga.

506

tabb|e —en,—ar fam. viga, eksitus, rumalus. —ig

adj., fam. rumal,
tabell [—é—] —en,—er tabel; loetelu, nimestik.
—arisk adj. tabellarne, tabelikujuline. —era1
tr. tabelisse paigutama,
tabelras v. table rase [tabbelràs] fig., göra t.

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0538.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free