Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - tak ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tak/talträngdhet
tak —et,= (på hus) katus, (i rum) lagi, t. över
huvudet peavari, ulualune, varjupaik, förse
med t. katust peale panema, bo under samma
t. ühe katuse ali elama, bringa under t.
(gröda) ulualla vedama, bringa ett hus under
t. maja katuse alla viima, glädjen stod högt i
t. rõõm rõkkas, tuju oli ülev, brutet t.
mansardkatus. —a1 tr., t. ett hus maja katuse alla
viima, —armatur laearmatuur. —belysning
laevalgustus. —bjälke ehit. venitispuu.
—bjälklag ehit. kõige ülemisem palgikord.
—dropp räästatilkumine, räästavesi. —fail
katusekalle, katuse kallakus, —fot (katuse)
räästas. —halm katuseõled. —kron
katusehari, —kupa katusekamber, —lag ehit.
katusekere. —lagsfest, — lagsöl sarikaliigud,
hoone sarikate alla viimise liigud, —lampa
laelamp. —list katusekarniis. —lucka
katuseluuk, —läggning katusepanemine.
—läkt katuseroov. —lök bot. mägisibul. —lös
adj. katuseta, —panna katusekivi. —papp
katusepapp, —plåt katuseplekk. —resning
katusekere. —ribba katuseroov. —rygg
katusehari, —ryttare väiksem katusetorn.
—ränna katuserenn. —skiffer ehit.
katusekiltkivi. —skägg katuseräästas,
—sparre sarikas, —spån katuselaast, —pilbas,
—stol ehit. katuseturvik. —syll kõige
ülemisem palgikord. —tegel katusetellis.
—tjära katusetõrv. —täckar|e —(e)n,=
katusepanija. —ås katusehari,
taka muutm. adj., sätta ngt i t. händer jur.
midagi erapooletu isiku kätte hoiule andma,
takt —en,—er takt; fig. (finkänslighet)
peenetundelisus, hålla t-en takti pidama;
(jämna steg) sammu pidama, slå t-en takti
lööma, komma ur t-en taktist välja minema,
det är t-er i den flickan selles tüdrukus on
särtsu, —del taktiosa. —fast adj. taktikindel.
—full adj. taktiline, peenetundeline, —känsla
taktitunne, —lös adj. taktitu. —mässig adj.
taktipärane. —mätare metronoom, —pinne
taktikepp. —streck muus. taktijoon, —säker
adj. taktikindel. —vila tsesuur, —era1 intr.
takti lööma v. markeerima,
takt|ik [—ik] ~en,~er taktika, —iker ~n,=
taktik, —isk adj. taktiline; taktikaline,
taktil [—il] adj. tunde-, tundesse puutuv.
ltal —et,= mat. arv; (räkneexempel) arvutus-,
matemaatikaülesanne, jämna och udda t.
paaris- ja paaritud arvud, i runt t.
ümmarguselt, utan t. lugematu, loendamatu,
—lös adj. arvutu, lugematu, —rik adj.
arvukas.
2tal —et,= kõne, kõnelus, keskustelu, jutt,
jutuajamine, vestlus, hålla t. kõnet pidama, i
dagligt t. igapäevases kõnes, falla ngn i t-et
kellelegi vahele rääkima, komma på t. kõne v.
jutu alla tulema, bringa, föra ngt på t. midagi
kõne alla võtma, juttu millelegi viima, på t.
därom kuna jutt on sellest, det är inte tu t.
om den saken selle üle ei või vaielda, komma
till t-s med ngn kellegagi juttu alustama;
kellegagi kokku leppima. —a1 intr., tr. ja refl.
kõnelema, rääkima, t. är silver, tiga är guld
rääkimine on hõbe, vaikimine on kuld, t-r ni
estniska? kas teie räägite eesti keelt?, han t-r
väi ta kõneleb hästi, t.för ngn kellegi kasuks
rääkima, allt t-r för hans oskuld kõik räägib
selle poolt, et ta on süütu, t.för sig själv (om
personer) omaette rääkima; (om saker)
iseenda eest rääkima, t. i en sak mingis asjas
rääkima, t. i munnen på varandra läbisegi
rääkima, t. i näsan läbi nina rääkima, t. med
ngn kellegagi rääkima, t. om ngt millestki
rääkima, det är ingenting att t. om sellest ei
maksa rääkidagi, see ei ole kõneväärt, låta t.
om sig tähelepanu äratama, det har vi aldrig
hört t-s om sellest pole me kunagi kuulnud, t.
illa om ngn kellestki halvasti rääkima, t. ur
skägget valjusti ja selgesti rääkima; röhut.
abis.: det t-r emot honom see räägib tema
vastu, t. in ngt på band midagi lindile
rääkima, t. om jutustama, rääkima, välja
lobisema, t. ut 1. (tala tydligt)
selgesti rääkima. 2. fig. lõpuni rääkima;
südame pealt ära rääkima. —an ilma a.japl,
föra ngns t. kellegi eest rääkima, kellegi eest
välja astuma; (inför domstol) kedagi
kaitsma, han har ingen t. temal pole midagi
kaasa rääkida, föra t. mot ngn kellegi vastu
kaebajana esinema, väcka t. mot ngn kedagi
kohtusse kaebama fullfölja t. edastama, edasi
kaebama, nedlägga sin t. kaebust tagasi
võtma, nõudmisest loobuma, —ande adj. part.
selge, elav, tabav, näitlik, ilmekas, t. skäl
selge tõend, —ar|e —(e)n,= kõneleja,
kõnemees. —arförmåga kõneanne. — arstol
kõnetool. —as1 dep., t. vid teineteisega
rääkima, midagi arutama. —egåva kõneanne,
rääkimisanne. —esman eestkostja; esindaja.
—esätt kõneviis; kõnekäänd, —färdighet
kõneosavus. —för adj. kõnekas, jutukas,
rääkimishimuline. —förhet kõnekus,
kõneosavus, jutukus, rääkimishimu.
—förmåga kõnelemisvõime, rääkimisvõime,
—hytt telefonikõnepunkt. —kör kõnekoor.
—ljud häälik, —man eesistuja, juhataja,
—organ anat. kõneelund, köneorgan, —pjäs
sõnaline lavastus, —roll sõnaline osa.
—rubbning kõnehäire. —rör kõnetoru. —språk
kõnekeel, —sång leelutus, retsitatiiv, —trast
zool laulurästas, —trängd adj. part. jutukas,
rääkimishimuline. —trängdhet —en jutukus,
509
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
