Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - tidelag ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tidelag/till
—skrift ajakiri. —spillan ilma a. ja pl.
ajaraiskamine. —sätta2 irr., tr. aega kindlaks
määrama. —tabell sõiduplaan. — tagarur sport
stopper. —tals adv. aeg-ajalt, vahetevahel,
vahel, mõnikord, —vatten tõus ja mõõn,
looded. —vattensvåg loodelaine. —vis adv., vt.
-tals.
tidelag —et,= årh. sodoomia, loomapilastus.
tidning —en,—ar ajaleht, leht; ajalehe kirjastus;
årh. teade, sõnum, dagst. päevaleht,
hommikul ilmuv ajaleht, kvällst. õhtuleht, õhtul
ilmuv ajaleht, dagens t. tänane ajaleht, hålla
sig med en t. ajalehte pidama, prenumerera
på en t. ajalehte tellima,
tidningslanka ajalehe (alusetu) kõmuteade.
—annons ajalehekuulutus, —artikel
ajaleheartikkel. —bilaga ajalehe lisanumber. —blaska
halv. ajaleht, —foretag ajaleheettevõte.
—kiosk ajalehekiosk, fam. ajaleheputka.
—man ajakirjanik, —murvel halv.
ajalehenee-ger. —notis ajalehesõnum, —officin ajalehe
trükikoda, —press ajakirjandus, press,
—språk ajalehekeel. —stånd ajalehekiosk.
tids|adverb gram. ajamäärsõna. — adverbial
gram. ajamäärus, —anda ajavaim, —avsnitt
ajajärk, —begrepp ajamõiste, —begränsa1 tr.
ajaliselt piirama, —besparande adj. part.
aega säästev, —bestämma2 tr. aega kindlaks
määrama, —enhet ajaühik, —enlig ajd.
ajakohane. —enlighet ajakohasus. —fråga
ajaküsi-mus. —färg fig. ajavärving, —koloriit, —följd
ajajärjestus; ajavahemik, —fördriv ajaviide,
lõbustus, —förhållanden pl. olud. —förlust
ajakaotus. —läge käesolev olukord, —längd
aja kestus e. vältus, —nöd ajapuudus, —skede
ajajärk, ajastu, periood, —skifte ajavahemik;
aeg. —skillnad ajavahe, —spillan ilma a. la pl.
ajakulu, —kaotus, —raiskamine,
—strömning ajavool. — utdräkt ajakaotus. —vinst
ajavõit, —ålder ajajärk, aeg. —ödande adj.
part. palju aega nõudev, aegaviitev.
tiga4 intr. vaikima, t. med ngt millestki vaikima,
t. ihjäl en sak midagi surnuks vaikima,
tig|er —ern,—rar tiiger. ~färgad adj. part.
tiigri-karva. —fail tiigrinahk. ~haj fam.
liigkasuvõtja. ~hona ematiiger. ~katt tiigerkass,
serval. —rerad adj. part. vöödiline nagu tiiger.
—rinn| a —an,—or ematiiger.
tigg|a2 intr., tr. ja reß. kerjama; nuruma,
manguma, gå omkring och t-a kerjamas käima, t-a
och be anuma, t-a om nåd armu manguma,
t-a om stryk fam. häbematult käituma,
nuhtlemist ära teenima, t-a sig fram end
kerjamisega elatama, >a sig till ngt endale midagi
välja kerjama, t-a ihop kokku kerjama. —arbarn
kerjuselaps, sandilaps. —arbrev kerjamiskiri.
—ar|e —(e)n,= kerjus, sant. — arfölje kerjuste
kamp. — armunk kerjusmunk. — arorden
ker-jusordu. —arpåse kerjakott, sandikott.
-ar-stav kerjakepp, sandikepp, bringa ngn till
t-en kedagi kerjuseks tegema, —eri [—1]
~(e)t,~er kerjamine, santimine, t. vid
dörrarna majast majja kerjamine.
tik —en,—ar emane koer, lita. —vaip emane
kutsikas.
tilj|a —an,—or põrand; fig. näitelava,
teatri-põrand, beträda t-an näitlejaks hakkama, gå
över t-an lavastuma.
till 1. prep. poole; juurde; —sse; —le; —ni; —ks.
a. (angivande riktning, rörelse) resa t.
Estland Eestisse sõitma, gå t. affären kauplusse
minema, falla t. marken maha langema, gå t.
sängs voodisse minema, gå t. bords lauda
istuma, t. skogen metsa, t. skolan kooli, från
by t. by külast külla, från hus t. hus majast
majja, jag reste t. min bror ma sõitsin oma
venna juurde, vända sig t. ngn fig. kellegi
poole pöörduma, vattnet räckte honom t.
bröstet vesi ulatus talle rinnuni, kjolen räckte
henne t. knäna seelik ulatus talle põlvini, b.
temp. vänta t. i morgon homseni ootama,
ända t. idag kuni tänaseni, vara uppe t. långt
in på natten kuni hilisööni üleval olema, det
regnade från morgon t. kväll sadas
hommikust õhtuni, han kommer t. påsk ta tuleb
lihavõtteks, c (av) författaren t. denna bok
selle raamatu autor, en vän t. mig minu
sober, üks minu sõpru, en förstadi. Stockholm
Stokholmi eeslinn, üks Stokholmi eeslinnu, d
(i anseende till) liten t. växten väikese
kasvuga, väikest kasvu, svag t. förståndet nõrga
mõistusega, angenäm t. smaken meeldiva
maitsega, vacker t. det yttre ilusa välimusega,
skräddare t. yrket elukutselt rätsep, t. hela
sitt väsen kogu oma olemuselt, känna ngn
t. utseendet kedagi näo järgi tundma, e
(egenskap) en pärla t. hustru naine kui pärl,
en slyngel t. betjänst võrukael teener, f.
(relation) tyg t. en klänning riie kleidi jaoks, ett
brev t. er kiri teile, vad skall dët vara t. ?
misjaoks? milleks seda?, äta bröd t. kött leiba
liha kõrvale sööma. g. (antal) tre t. fyra kolm
kuni neli. h. (fraser) t. ali lycka õnneks, t. fots
jalgsi, jala, t. häst ratsa, t. lands maad
mööda, t. sjöss merele; merel, vara ngn t. lags
kellegi meele järele olema, vara t. salu müügil
olema, t. och med (t.o.m.) isegi, —ki, —i; kuni,
t. slut lõpuks. 2. adv. veel, en gång t. veel
(üks) kord, en sak t. veel üks asi, åt staden t.
linna poole, huset ligger bra t. maja asetseb
heas kohas, saken ligger illa t. asjad on
halvasti, det skall mycket t. selleks on palju
tarvis, bjuda t. ennast pingutama, göra sig t.
eputama, teesklema, edvistama, skratta t.
516
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
