Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - tionde ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tionde/tjatter
kümme käsku, hålla t. mot ett på ngt kümme
ühe vastu panema, —dubbel adj.
kümnekordne. —dubbla1 tr. kümnekordistama. —faldig
adj., vt. —dubbel, —falt adv. kümme korda;
kümnekordselt. —foting —en,—ar zool.
kümnej alaline, —hundratalet üheteistkümnes
sajand, —kamp sport kümnevõistlus,
—kampar I e —(e)n,= kümnevõistleja,
—krona, —kronesedel, —kronorssedel
kümnekroonine rahatäht, —mila muutm. pred. adj.
kümnemiiline. —tal 1. kümme (tükki), ett t.
barn kümmekond last, umbes kümme last. 2.
kümnend, t-et sajandi teine kümnend,
—årsplan kümneaastak. —öring —en,—ar
kümneöörine raha.
tionde 1. kümnes, för det t. kümnendaks. 2. —n
v. —t aj. kümnis, —del kümnendik, —dels
muutm. adj. kümnendikuline, en t. sekund
kümnendik-osa sekundist,
kümnendikse-kund.
4ipp —en,—ar (spets) tipp, ots. — formig adj.
teravaotsaline.
2tipp —en,—ar 1. (avstjälpningsplats) prügimägi.
2. autokasti kallutusseadeldis. —a1 tr.
kummutama, kallutama, ümber lükkama,
tühjendama. —anordning, —inrättning tehn.
kallu-tusmehhanism. —ning —en,—ar kallutamine,
ümberlükkamine, tühjendamine.
tipp|a1 tr. ja intr. ette arvama; sport
(spordivõistluste puhul raha peale) kihla
vedama. —ar|e —(e)n,= kihlavedaja, —ning
~en,~ar kihlvedu, kihla vedamine.
—nings-system kihlveosüsteem.
tips —et,= 1. nõuanne, näpunäide. 2. sport
kihlvedu, —kupong kihlveokupong. —tjänst AB
kihlveo-aktisiaselts Rootsis. —a1 tr., fam.
nõu andma, teateid andma,
tiptop [—tåpp] v. tipptopp muutm. adj. tipp-
topp, vara i t. form heas vormis olema,
tir|a l.1 intr., vulg. vahtima, jõllitama. 2.
—an,—or silm.
tirad —en,—er tiraad, sõnavaling.
tisdag —en,fam. tisdan, —ar teisipäev. — ssoppa
keed. teat. juurviljasupp.
tiss|el —let, t-el oeh tassel sosistamine,
salapärat-semine. —la1 intr., t. oeh tassla om ngt
millestki sosistades rääkima. —lar|e —(e)n,=
sosistaja, salapäratseja, salatseja.
1tist|el —eln,—lar bot. ohakas, aborr|e —en,—ar
bot. kroonohakas. ~fjäril zool.
ohakalibli-kas.
2tist|el —eln,—lar, ~stång veopuu, tiisel, ais.
tistron [—ån] —et,= dial. must sõstar, —buske
mustasõstrapõõsas.
tit I a —an,—or zool. tihane,
titan [—ån] 1. —en,—er müt. titaan. 2. —en v. —et
keem. titaan, —isk adj. titaanlik, hiiglaslik.
—vitt keem. titaanvalge.
tit|el —eln,—lar tiitel, ameti- v. aunimetus; trük.
pealkiri, lägga bort t-lama (med ngn)
kellegagi sinasõbraks saama. ~blad trük.
tiitelleht. ~figur nimiosaline, ^försvarare sport
karikakaitsja. ~matsch sport karika-,
meistrivõistlused. ~rolI nimiosa,
innehavaren av t-en nimiosa mängija. ~sjuka
tiitli-maania. ~stil trük. tiitlikiri. — ulatur [—ur]
~en,~er (ühe isiku kõik) tiitlid. —ulera1 tr.
tituleerima. —ulär [—ar] adj. (ainult) tiitli
poolest, nime poolest.
1 titt adv., t. oeh tätt, t. oeh ofta tihtipeale, sageli.
2titt —en,—ar 1. (põgus) pilk, ta sig en t. på ngt
millelegi pilku heitma, midagi vaatama.2.
(lühiajaline) külaskäik, tack för t-en! tänan
külastuse eest. —a I. intr. vaatama,
silmitsema; piiluma, t. på ngt midagi vaatama, t. ngn
djupt i ögonen kellelegi sügavalt silma
vaatama, t. snett på ngn kellelegi viltu vaatama,
kedagi kadestama, t. för djupt i glaset liiga
sügavasti klaasipõhja vaatama; rõhut. abis.
(ka tr.): t. efter järele vaatama, t.fram välja
vaatama; välja paistma, nähtavale ilmuma,
paistma hakkama, t. in sisse vaatama, t. in
till ngn fam. kedagi külastama, kellegi juurde
sisse astuma, t. ned (ner) alla vaatama, pilku
alla lööma, t. ned på ngn kellelegi ülevalt alla
vaatama, t. upp üles vaatama, pilku tõstma;
nähtavale ilmuma., t. ut välja vaatama; välja
tulema, külastama, t. ut ngn kedagi
vahtimisega välja ajama, t. ut genom fönstret aknast
välja vaatama, t. över üle vaatama, t. över till
ngn viivuks kellegi juurde minema. II. refl., t.
sig omkring enese ümber vaatama, ringi
vaatama, t. sig i spegeln ennast peeglist
vaatama. —glugg, —hål vaateava. —in [—in] (ett)
muutm. lühike külaskäik, —lucka vaateluuk.
—skåp vaatekast. —ut [—üt], leka t.
piilu-mängu mängima,
tivoli —t,—n tivoli, lõbustuskoht,
tja interj. tjah!
tjabb —et fam. 1. keelepeks. 2. nurumine; riid,
tüli. —a1 intr. 1. keelt peksma. 2. nuruma,
manguma; riidlema, tülitsema. —ig adj., fam.
1. rumal, labane, juhm. 2. riiakas; tülikas,
tjafs —et fam. rumalus, totrus, hon pratar alltid
en massa t. ta räägib alati palju rumalusi.
—a1 intr., fam. loba ajama, jamama. —ig ajd.,
fam. lobisev, rumalusi rääkiv.
tjalla1 intr., fam. välja lobisema, kaebama, ära
andma. —r|e —(e)n,= pealekaebaja,
äraand-ja.
tjat —et pragamine, noomimine, irisemine. —a1
intr. pragama, irisema. — ig ajd. irisev;
üksluine, tüütu, igav, en t. bok igav raamat,
tjatt|er —ret vatramine, lobisemine. —ra1 intr.
523
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
