Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - tjeck ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tjeck/tjäna
vatrama, lobisema; sädistama, —rig adj.
vatrav, lobisev,
tjeck —en,—er tšehh, —isk adj. tšehhi. —isk|a 1.
—an tšehhi keel. 2. —an,—or tšehhi naine.
Tjeckoslovakien [—à—] Tšehhoslovakkia,
tjej —en,—er fam. tüdruk,
tjerkess —en,—er tšerkess. —isk adj. tšerkessi.
—isk|a 1. —an tšerkessi keel. 2. —an,—or
tšerkessi naine.
tji sl. 1. adv., det var t. see ei läinud läbi, võta
näpust. 2. subst., få t. ebaõnnestuma, på
(pin) t. naljaks, naljapärast, naljaviluks,
tjim fam. 1. interj. hõissa! 2. —met kära, müra,
tjo oeh t. kära ja müra, mürgel, —ma1 intr.,
fam. käratsema, mürgeldama,
tjo 1. interj., vt. tjim. 2. —et kära, müra.— a1 intr.,
fam. käratsema, mürgeldama; t. på ngn
kedagi hõikama,
tjock [—å—] adj. paks, jäme; kogukas, tüse;
tihQ\fam. juhm, rumal, t-a släkten lähedased
sugulased, blod är t-are än vatten veri on
paksem kui vesi, det är verkligen t-t av dig
see on sinust tõesti rumal. —a —n paks udu,
udusomp. —barkig adj. paksu koorega.
—bladig adj. paksuleheline. —bottnad adj.
part. paksu põhjaga. —hudad adj. part.
paksu nahaga; paksunahaline. —hüvad adj. part.
jämeda v. suure peaga;flg. kõva peaga, raske
arusaamisega. —is —en,—ar paks inimene,
—lek —en,—ar paksus, jämedus, —läppad
adj. part. paksuhuuleline. — mjölk paks piim,
kohupiim, —na1 intr. paksenema, paksemaks
minema, paksuks minema. —skalig adj.
pak-sukooreline, paksu koorega, —skalle fam.
põikpea, puupea, lollpea, —skallig adj. paksu
pealuuga: fig. kangekaelne, põikpäine; kõva
peaga, raske arusaamisega, —tarm anat.
jä-mesool. —väggig adj. paksuseinaline. —ända
jämedam ots, tüveots,
tjog [—åg] —et,= 10 paari, 20 tükki, ett t. ägg
kümme paari mune. —tal, ett t. människor
umbes kakskümmend inimest, —tais adv.
kahekümneviisi. —vis adv., vt. eelm.
tjud|er —ret lõõg, kütke, ohelik. ~påle lõavai.
—ra1 tr. lõõga panema, —ring ~en,~ar
lõõ-gapanek.
tjug|a —an,—or (heina)hang, vigel.
tjugo v. tjugu, fam. tjuge arvs. kakskümmend.
—nde kahekümnes, för det t.
kahekümnendaks. —n(de)dag, t-en 13. jaanuar. —(de)del
kahekümnendik. —femöring —en,—ar
kahekümne viie öörine (raha), —tal 1.
kakskümmend tükki, ett t. personer umbes
kakskümmend inimest. 2. på t-et
kahekümnendail aastail, —talist [—ist] —en,—er
kahekümnendail aastail tegutsenud kirjanik.
—åring —en,—ar kahekümneaastane inimene.
4jur —en kõva vaigurikas puu; kõverik, jändrik.
2tjur — en,—ar pull, sõnn, stark som en t. tugev
nagu härg. —a1 intr. mossitama, mossis
olema, tusatsema, pahutsema. —aktig adj. 1.
pullitaoline. 2. kangekaelne, põikpäine,
—fäktare härjavõitleja, —fäktning
härjavõitlus. —huvud härja pea; põikpea, —hålla4 tr. v.
intr., t. på ngt fam. millestki kangekaelselt
kinni pidama, —ig adj. kangekaelne,
põikpäine. —kalv härgvasikas, —skalle põikpea,
—skallig adj. kangekaelne, põikpäine,
—skallighet kangekaelsus, põikpäisus.
tjus|a1’2 tr. hurmama, võluma, veetlema, (ormar)
taltsutama, —ande adj. part. hurmav, võluv,
veetlev, —ar|e —(e)n,= võlur. —ersk|a
—an,—or naisvõlur. —ig ajd.,fam. kena, töre,
vahva; hurmav, —ning ~en võlu, hurm,
veetlevus.
tjut —et,= ulumine; töinamine. —a4 intr. uluma,
ulguma; töinama.
tjuv —en,—ar varas ;flg. roosipõõsa võrse,
—aktig adj. vargamoeline, varglik, vargusele
kalduv. —aktighet —en varglikkus. —band
vargajõuk. —eri [—i] —(e)t,—er varastamine,
vargus, —fiske loata kalastamine, —gods
varastatud vara, varastatud asjad,
—godsgömma varastatud asjade peidukoht,
—handel kauplemine varastatud asjadega, —hål
vargapesa, —jakt salaküttimine, —jägare
salakütt. —knep vargariugas, —vigur, —liga
vargajõuk. —lyssna1 tr. salaja kuulama,
—läsa2 tr. salaja e. vargsi lugema, —mjölka1 tr.
teiste lehmi lüpsma, —nad —en,—er vargus,
varastamine. —nadsbrott vargus, —näste
vargapesa, —pack vargakamp. —pojke kelm,
võrukael. —pojksstreck kelmustükk, vemp.
—röka2 intr. ja tr. salaja suitsetama.
—se-na(n) fam. küünarnärv. —skytt salakütt.
—skytte salaküttimine, —språk varaste
erikeel. —starta1 intr., sport stardil varastama,
—streck alatu temp. —stryk —en,—ar,
—stryk |er ern,—rar fam. kelm, päevavaras,
kaabakas, hulgus, —titta1 intr. salaja v.
vargsi vaatama, —tryck vargustrükk. —träna1
intr. salaja treenima, —unge fam. väike kelm.
—åka2 intr. salaja kaasa sõitma, jänest
sõitma.
tjäd|er —ern,—rar zool. mõtus, metsis. ~han(n)e
isamõtus, —metsis. ~hona, ~höna
emamõ-tus, —metsis. ~tupp vt. han(n)e.
tjäl|a1 intr., dial. kõvaks muutuma, külmuma.
—|e —en kelts. —lossning külmunud maa
sulamine.
tjäll —et,= van. kodu, elamu, hurtsik.
tjän|a1,2 1. (mot lön vara anställd) I. intr.
teenima; aitama, t-a hos ngn kellegi teenistuses
olema, kellegi juures teenima, vad skall det
524
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
