- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
526

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - tokajer ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

tokajer/topp

—(e)t,—er narrus, naljatemp, jant, vigur;
jama, loba. —ig adj. 1. mõistuse poolest
puudulik, mitte täie aruga, hull, bli t. hulluks
minema. 2. (oförståndig) mõistmatu, rumal, ogar,
du bär dig t-t åt sa käitud rumalasti. 3.
(felaktig) vale, jag gick en t. väg dit ma läksin
sinna vale teed mööda. 4. vara t. i (efter) ngn
kellessegi meeletult armunud olema, nagu
hull olema kellegi järele, det är så mycket att
göra så jag blir t. nii palju on teha, et võib
hulluks minna, —lustig adj. kentsakas,
veider, koomiline, —prat rumal loba; naljakas
jutt. —rolig adj., vt. —lustig, —stolle naljakas,
kentsakas isik, veidrik. —stollig adj. sõge.
ogar; naljakas, veider,
tokajer —n tokai (vein),
tolag —en van. kairaha, sadamamaks.
toler|abel [—åb—] adj. väljakannatatav. —ans
—en tolerantsus; tehn. tolerants. —ant adj.
tolerantne, salliv, leplik, —era1 tr. sallima,
leppima (millegagi),
tolft [—å—] —en,—er kaksteist tükki. —e arvs.
kaheteistkümnes, för det t.
kaheteistkümnendaks. —edel kaheteistkümnendik.
tolk [—å—] — en,—ar tõlk. —a1 tr. 1. tõlkima. 2.
(tyda) seletama, tõlgendama, hur skall jag t.
detta? kuidas seda seletada?, kuidas ma
pean sellest aru saama?, 3.(uttrycka)
väljendama. —ar|e —(e)n,= tõlkija, —bar adj.
tõlgitav. —ning —en,—ar tõlkimine; tõlgendus,
seletus; väljendus; tõlge.
tolka1 [—å—] intr. hobuse järel suusatama,
tolv [—å—] arvs. kaksteist(kümmend). —|a
—an,—or kaksteist(kümmend), komma t-a
kaheteistkümnedaks tulema.
—finger-tarm(en) anat. kaksteistsõrmiksool.
—hundratalet kolmeteistkümnes sajand.
Horn [—å—] —en,—er köide.
2tom adj. tühi; lagq; fig. sisutu, tühine, börja med
två t-ma händer kahe palja käega alustama,
t-t prat tühi loba, t-ma löften tühjad
lubadused, det är t-t efter honom ilma temata on
kõik nii tühi. —butelj tühi pudel, —fat tühi
vaat. —glas koll. tühjad pudelid, —gång tehn.
vabakäik, —het —en tühjus; tühisus, sisutus,
—hetskänsla tühjustunne, —hänt adj. part.
tühjade kätega, —körning tühjalt sõitmine;
vabakäik, —ning —en, hjärnan mal t. aju on
enese tühjaks töötanud, —rum tühi ruum;
tühi koht. —säck tühi kott.
tomahåk v. tomahawk [—håk] —en,—er
toma-hook.

tomat [—åt] —en,—er tomat, —sås keed.
tomatikaste.

tombol|a [tå—] —an,—or tombola; tehn.
betooni-segaja.

tomt [—å—] —en,—er ehitusplats, —krunt; õu,

hoov. —a1 intr. kividega toestama;
ehitus-kohta välja mõõtma;/am. luusima;
askelda-ma. —delning kruntideks jagamine, —jobbare
kruntidega hangeldaja. —rätt krundi
kasutamisõigus,
tomt|e [—å—] —en,—ar (hea) majavaim,
—haldjas. —ebolycka kodune õnn. —gubbe vt.
tomte.

Jton [tånn] —net,= tonn. —nage [—ås] —t mer.
tonnaaž. —tal arv tonnides, —tals, —vis adv.
tonniviisi.

2ton —en,—er 1. muus. toon, icke hålla t. mitte
tooni pidama, ebapuhtalt laulma. 2. toon,
heli, hääl, köla, instrumentet har en vacker t.
mänguriistal on hea köla, tala i befallande t.
käskivas toonis kõnelema. 3. (sätt att
uppträda), det hör till god t. see kuulub hea
kombe juurde. 4.fig., ta sig t. upsakaks minema,
liiga enesekindlalt käituma. 5. (färgton)
värvitoon; fot. ka jume. —a1 I. intr. helisema,
kõlama. II. tr. teat. värvitooni andma, t.
håret i rött juukseid punaseks värvima,
juustele punast värvingut andma, t. bort
tasasemaks minema (heli kohta), t. ner fig.
summu-tama, pehmendama, —ai adj., muus.
tonaalne. —alitet [—ét] —en 1. muus. tonaalsus.
2. keel. helilisus, —ande adj. part. heliline,
—art muus. heliliik, helilaad, —bildning heli
moodustamine, —dikt helind, heliteos, —fail
intonatsioon, —frekvens helisagedus. —följd
helistik, —givande adj. part. tooniandev; teat.
tooni andev, —gång vt. —följd, —höjd heli
kõrgus, —isk adj., med. ja muus. tooniline,
—konst helikunst, muusika, —konstnär
helikunstnik. —lös adj. 1. helitu, kõlatu. 2. keel.
helitu, —målning toonmaal. —skala heliredel,
—skapelse helilooming, —stavelse rõhuline
silp; heliline silp. —styrka helitugevus,
—sättare helilooja, komponist, —vikt keel. rõhk.
tonfisk zool. tuun, tuunikala,
tonic [tånnick] —en karastusjook (hiniini
sisaldusega).

tonik|um v. tonic|um —umet v. =,= v. —a
ergutav vahend,
tonsill [—å—] —en,—er anat. tonsill, mandel,
tonsur [—å—] —en,—er tonsuur (paljaks aetud
lagipea).

tonåren [tånn—] pl., i t. 13—19—aastane,
topas —en,—er miner, topaas.
topograf —en,—er topograaf. —i [—i] — (e)n
topograafia, —isk [—å—] adj. topograafiline.
!topp [—å—] interj. jääb sellega! jääb nii! hüva!
2topp [—å—] —en,—ar 1. tipp, hari, latv; mer.
topp, från t. till tå pealaest jalatallani,
tillhöra t-arna inom ett företag ettevõtte
juhtkonda kuuluma. 2. suhkrupea. —a1 tr. 1. otsa v.
latva maha lõikama, latva kärpima. 2. mer.,

526

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0558.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free