Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - träng ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
träng/tröst
hakkama. — ingsdräkt treeningdress,
tree-ninguülikond. —ingskamrat
treeningukaaslane. —ingsläger treeningulaager. — ingsschema
treeningukava.
träng —en,—er sõj. voor (—i), —fordon voorivan-
ker. —soldat voorisödur.
träng I a2 I. tr. (driva, pressa) (edasi) ajama,
lükkama, suruma, pressima, pigistama,
vaju-tama;./zg. sundima, tagant kihutama,
ahistama, piinama, vaevama, t-a ngn mot väggen
kedagi vastu seina suruma. II. intr. (bana sig
väg) (kuhugi) tungima. III. refl. end (kuhugi)
suruma; rõhut. abis.: t-a bort tr. eemale
tõrjuma, t-a fram I. tr. ette suruma, ettepoole
pressima. II. intr. esile tungima; sõj. edasi
tungima. III. refl. end ettepoole suruma,
ettepoole tungima, edasi trügima, t-a igenom I.
intr. läbi tungima, t-a igenom skogen metsast
läbi tungima. II. refl. läbi tungima, läbi
trügima, t-a ihop s/g end kokku e. koomale
suruma, t-a in I. tr. sisse suruma, hon t-de in
handen i handsken ta surus käe kindasse, ta
tõmbas kinda kätte. II. intr. sisse tungima,
matoset t-de in i rummet toidulõhn tungis
tuppa. III. refl. end kuhugi sisse suruma,
sisse tungima, t-a på I. intr. peale
suruma,/o/A:-massan t-de på rahvamass surus peale. II.
refl. end peale suruma, t-a sig på ngn
kellelegi peale tükkima e. ligi tikkuma, t-a samman
tr. kokku suruma, t-a tillbaka I. tr. tagasi
suruma, tagasi tõrjuma. II. intr. tagasi
tungima, t-a undan tr. eemale tõrjuma, kõrvale
suruma, t-a upp intr. ülespoole tungima, t-a
ut I. tr., ka fig. välja tõrjuma, fig., fam. välja
sööma. II. intr. välja tungima, —ande adj.
part. tungiv, rutuline, kiire, pakiline,
hädavajalik, t. behov tungivad vajadused. —as2 dep.
tunglema, tõuklema, alla trängdes kring
honom kõik tunglesid tema ümber. —re komp.,
vt. trång, —sel ~n tunglemine, rüselemine,
rüsin; rahvamurd, lokalen var fylld till t. saal
oli tungil (rahvast) täis. —st sup., vt. trång.
trängta1 intr., t. efter ngt millegi järele igatsema,
midagi ihaldama. —n ilma a. ja pl. igatsus,
ihaldus.
tränjon [—ån] —et,= dial. jõhvikas, kuremari,
träns —en,—ar 1. punutud pael, nöör. 2. teat.
õmblus (nööpaukude õmblemiseks). 3.
trenss, pulgakujuline suuraud. —a1 tr.
paeltega ilustama^, õmblema, üle lööma; hobusele
suurauda suhu panema; mer. trenssima,
keermete vahelt nööriga ümber mähkima.
träsk —et,= soo; järv. —aktig adj., —artad adj.
part. soine, sootaoline. —feber med.
soopala-vik, malaaria, —fågel soolind. —ig adj. soine,
—mark soine maapind,
trät|a 1. — an,—or tülitsemine, tüli, riid, sõnelus,
sõnavahetus, råka i t-a tülli sattuma,
tülitsema hakkama. 2.2 intr. tülitsema, riidlema,
sõnelema, jagelema, t-a om ngt millegi pärast
tülitsema, t-a på ngn kellegagi riidlema. —as2
dep. tülitsema, —girig adj. riiu—,
tülitsemishi-muline, riiakas, —girighet riiu—,
tülitsemishi-mu, riiakus. —lysten, —sjuk adj. riiakas.
—obroder van. vastane. —ofrö tüliõun.
—osam adj. riiakas,
trög adj. loid; aeglane, pikaldane; laisk, unine,
ha t. måge kõhukinnisuse ali kannatama,
vara t. i vändningarna pika toimega olema,
det går t-t att arbeta i dag töö ei edene täna,
ha t. fattningsgåva kõva peaga olema,
pikaldase taibuga olema, —bock pikaldane, loid
inimene, venivorst. —djur zool. laiskloom.
—flytande adj. part. paks, veniv, —het —en
loidus; aeglus, pikalisus, pikatoimelisus,
laiskus \füüs. inerts, —hetskraft füüs. inertsjõud.
—hetslagen füüs. inertsiseadus.
—hetsmo-ment füüs. inertsimoment. —körd adj. part.
aeglane, —läst adj. part. raskesti loetav,
ebahuvitav, igav. —måns —en,—ar fam.
venivorst, venivillem, —såld adj. part. raskesti
müüdav, —tänkt adj. part. pikaldase
mõtlemisega, raske taibuga,
troj|a —an,—or kampsun, undert-a alussärk.
trösk —en 1. rehepeksumasin. 2. rehepeks. 3.
pekstav vili. —|a 1. —an,—or vt. trösk,
skördet-a kombain. 2.1 tr. (rehte, vilja)
peksma; rõhut. abis.: t-a igenom ett problem fig.
probleemi põhjalikult läbi arutama, t-a om
alltsammans igen fig. uuesti kõik otsast
peale läbi võtma, t-a ut (viljateri) välja peksma,
—avfall aganad, viljapeksu jäätmed,
—maskin rehepeksumasin, —ning —en,—ar
rehepeks, —verk rehepeksumasin.
trösk|el —eln,—lar lävi, künnis. ~värde
künnis-väärtus.
tröst 1. —en a. lohutus, trööst, finna sin t. i ngt
millestki lohutust leidma, b. (napp) lutt. 2.
muutm. adj., årh., var t., Gud skall hjälpa
dig! ole rahulik, Jumal aitab sind!, —a1 tr. ja
refl. lohutama, trööstima, t. sig med ngt end
millegagi lohutama, han t-de sig snart över
förlusten ta ei muretsenud kaua kaotuse
pärast, ta sai varsti üle murest kaotuse
pärast, —are — n,= lohutaja, trööstija.
—arinn|a [—i—] —an,—or lohutaja(nna),
trööstija(nna). —behövande adj. part.
lohutust, tröösti vajav, —bringande adj. part.
lohutav, lohutust toov. —lös adj. 1. (om
personer) lohutamatu, trööstimatu. 2. (om sak)
lootusetu, trööstitu; meeleheitlik. —löshet 1.
lohutamatus, trööstimatus. 2. lootusetus,
trööstitus; meeleheitlikkus. —pris
lohutusau-hind.
537
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
