Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - tunnel ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tunnel/TV
—bindar|e —(e)n,= püttsepp, tündersepp.
—binderi [—i] ~et,~er püttsepatöökoda.
—botten tünnipõhi, —land tündrimaa. —stav
tünni külglaud. —tals adv. tünniviisi. —vis
adv. tünniviisi, —kaupa, tünnides,
tunn|el —eln,—lar tunnel. ~bana allmaaraudtee,
metroo,
tupé —n,—er juuksetutt,
tupp —en,—ar kukk, kikas; isalind,/å en t. fig.
hääle üle kontrolli kaotama. — fjät
kukesamm, inte ett t. mitte sugugi, mitte kübetki,
mitte raasugi, —fäktning kukevõitlus, —kam
kukehari (ka bot.), —kyckling noor kukeke,
—lur väike uinak, —ägg fam., nalj.
nahkmu-na; fig. väärtuseta asi.
tuppa1 intr., t. av fam., nalj. minestama;
magama jääma; harva surema.
4ur —en (lycka) õnn, edu; (õnnelik) juhus, ha t.
hos damerna naiste juures õnne olema
(kellelgi), mera t. än skicklighet rohkem õnne kui
osavust, —sam adj. õnnelik. —ig adj., fam.,
vt. eelm.
2tur —en,—er 1. (kortare resa) sõit, reis, matk;
tiir, ring, tuur, ta en t. utåt landet korraks
maal ära käima, bussen görfyra t-er i veckan
buss käib neli korda nädalas, t. och retur
sinna ja tagasisõit, edasi-tagasisõit. 2.
(danssteg) tuur. 2. (omgång) ring, tuur, tiir. 4.
(ordningsföljd) kord, järjekord, nu är det din t.
nüüd on sinu kord, i t. och ordning
järgemööda, kordamööda, kordamisi,
järjekorras. —a1 intr. v. —as1 dep., t. om att göra ngt
midagi kordamööda tegema, —lista
sõiduplaan.
turban [—ån] —en,—er turban.
turbin [—in] —en,—er turbiin.
turbulens [—éns] —en turbulentsus.
tur|e —en,—ar van. kaaslane, seltsimees, en lustig
t-e lõbus vend, naljahammas,
turf —en muru võiduajamiseks,
turism —en turism,
turist —en,—er turist, huvireisija. —byrå
turismibüroo. —land turismimaa, —resa huvireis,
turismimatk. —väsen turismiasjandus. —isk
adj. turistlik.
turk 1. —en,—ar türklane. 2. —en fam. türgi
saun. —inn|a [—i—] —an,—or türklanna. —isk
adj. türgi, —isk|a 1. —an türgi keel. 2.
—an,—or harva türklanna. —men [—én] v.
—oman [—ån] —en,—er turkmeen.
turkos [—ås v. —os] —en,—er türkiis.
turmalin —en,—er miner, turmaliin,
turné —n,—er ringreis.
turner|a1 intr. ringreisil olema; pöörama,
(millelegi) teat. suunda andma; kujundama, —ing
~en,~ar turniir,
turnyr [—yr] —en,—er 1. turnüür. 2. turniir;
kujundamine,
turs —en,—ar müt. troll, hiiglane,
tursk adj., t-a bönor rohelised e. türgi oad.
turturduva turteltuvi.
tusan muutm. pagan, kurat, för t.! tuhat ja
tuline!, det var som t.! pagana pihta! tuhat ja
tuline!, en t. till kari pagana vahva poiss, ge
t. i ngt millegi peale vilistama, millestki mitte
hoolima.
Husch v. touch|e [tošš] —en muus. (anslag)
puudutus, löök; tušš. —a1 tr. kergelt puudutama.
2tusch —en v. —et (färg) tušš. —a1 tr. tuššima,
tušiga joonistama, —ritning tušijoonis,
—joonistus. —penna tušisulg.
tusen 1. arvs. tuhat, Tusen och en natt Tuhat üks
ööd, gå i t. bitar tuhandeks tükiks minema, t.
tack! tuhat tänu! 2. subst, tuhat, tio kronor per
t. kümme krooni tuhande kohta, —bladstårta
lehttai(g)nakook. —de 1. —t,—n tuhat. 2.
tuhandes. —(de)del tuhandik. — faldig adj.
tuhandekordne. — faldiga1 tr.
tuhandekordseks tegema, —falt adv. tuhandekordselt.
—foting —en,—ar zool. sajajalgne. —hövdad
adj. part. tuhandepealine, —konstnär võlur,
nõid. —kronesedel, — kronorssedel
tuhandekroonine paberraha, tuhandeline, —lapp vt.
eelm. —mila muutm. adj. tuhande
penikoorma pikkune. —skön|a — an,—or bot.
kirikakar. —stämmig adj. tuhandehäälne. —tal
tuhandeline arv, ett t. barn umbes tuhat last,
på t-et üheteistkümnendal sajandil, —tais
adv. tuhandeviisi, —kaupa, tuhandeid;
massiliselt. —årig adj. tuhandeaastane. —årsrike
tuhandeaastane rahuriik,
tuskulum muutm. (ett) rahulik varjupaik maal.
tuss —en,—ar tutt, tuust, bomullst. puuvillatutt.
tussa1 tr. ässitama, t. hunden på ngn koera
kellelegi peale ässitama, t. ihop tülli ajama,
üksteise kallale ässitama,
tussilago [—å—] —n,—r bot., vt. hästhovsört.
tut 1. — et,= tuututamine. —a1 intr. ja tr.
tuututa-ma, t. ngt i öronen på ngn kellelegi midagi
kõrva sisse rääkima; kellelgi peale käima, t.
ut välja pasundama. 2. —en,—ar dial. tila,
valamistoru; suu; torbik, tuutu. — |a —an,—or
sõrmetupp. —ing —en,—ar fam. naps; grokk,
todi, ta sig en t. napsi võtma.
4utt|a —an,—or fam. väike tüdruk.
2tuttaJ tr., t. eld på põlema süütama,
tutten muutm., fam., hela t. kogu kupatus,
tuttifrutti puuviljakompott.
tuv|a 1. —an,—or mätas, liten t-a välter ofta stort
lass väikesel asjal on tihti suured tagajärjed.
2.1 refl. mättaid moodustama, mättaliseks
minema. —ad adj. part., —ig adj. mätlik.
—tåtel bot. luha-kastevars.
TV v. tv —n televisiooni(aparaat), televiisor.
540
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
