Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - tvång ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tvång/tycka
adj., fam. labaselt ilus. —fat, —kopp
seebi-kauss, seebitoos. — lödder seebivaht (—hu),
—stång seebikang. —vatten seebivesi, —ig
adj. seebine.
tvång —et sundus, sund; surve; tegevusvabaduse
puudumine, göra ngt av t. midagi sunniviisil
tegema, pålägga sig t. end sundima,
tvångs I arbete sunnitöö, —evakuera1 tr.
sundkor-ras evakueerima, küüditama, —fri adj.
sundimatu; sunduseta, vaba. —föreställning
sundkujutlus. —försäljning sundmüük,
—internering sunniviisiline interneerimine. —lag
sund-määrus. —lån maj. sundlaen. —medel
sunnivahend, —abinõu. —mässig adj.
sunniviisiline. —tillstånd sundseisund. —tröja hullusärk.
—vis adv. sunniviisi(l). —äktenskap
sundabielu. —ämne ped. sunduslik õppeaine,
tvär 1. subst., på t-en põiki, põigiti, risti, sätta sig
på t-en fig. vastu hakkama, tõrkuma. 2. adj.
(plötslig) äkiline, järsk, kiire; (motsträvig)
tõrkuv, ebasõbralik, ebalahke; (butter,
vresig) pahur, tusane, en t. krök järsk käänak,
käppen gick t-t av kepp läks keskelt pooleks,
ett t-t nej järsk ei. —a11. tr. risti üle minema,
t. en gata risti üle tänava minema. II. intr.
põigiti asuma, —avsnitt ristlõige, —axel tehn.
risttelg. —balk, —bjälke ristpalk, —tala.
—bromsa1 tr. ja intr. järsult pidurdama,
—drag läbitõmbus, tõmbus, —folio piklik
foo-lio. —gata põiktänav. —hand, bred som en t.
kämblalaiune, —het —en ebasõbralikkus,
ebalahkus; pahurus, tusasus. —huggen adj.
part. põiki raiutud; fig. järsk. —linje
põik-joon, ristjoon, —rand põiktriip. —randig adj.
põiktriibuline. —s adv. põiki, põigiti, risti, t.
över sundet risti üle väina, härs och t.
siia-sinna, kors och t. risti ja põigiti, —skepp ehit,
risti—, põikilööv. —skepps adv., mer. põiki
üle laeva, —slå põikpuu, —snitt ristlõige.
—stanna1 intr. järsku peatuma, äkitselt
seisma jääma, —streck põikjoon, ristjoon.
—strimmig adj. põikvöödiline. —säker adj.
täiesti kindel, fam. surmkindel; enesekindel,
—söver prep. ja adv. põiki, põigiti üle; risti,
ristamisi, gå t. gatan põiki üle tänava
minema. —t adv. äkki, äkitselt, järsku; otse üle,
keskelt, käppen gick t. av kepp läks keskelt
pooleks, han avbröt sig t. ta katkestas järsku
kõneluse, ta peatus äkki jutus, t. avslå ngt
millestki järsult v. kategooriliselt keelduma.
—temot prep. ja adv. otse vastupidi, handla t.
given order käsule vastupidiselt toimima.
—tigenom prep. ja adv. põiki läbi. —tom adv.
(just) vastupidi, —tystna1 intr. järsku
vaikima. —vigg toriseja, uriseja, —väg risttee.
—vända2 intr. järsult ümber pöörduma,
tvätt —en,—ar 1. pesemine, puhastamine. 2.
(ihu—, voodi—)pesu, hänga upp t-en på tork
pesu kuivama riputama. —a11. tr. pesema. II.
refl. ennast pesema, t. sig om händerna endal
käsi pesema; rõhut. abis.: t. av, bort ära,
maha pesema, t. upp (ära) pesema, t. ur en
fläck (millestki) plekki välja pesema,
—anstalt pesukoda, pesumaja, —balja pesupali.
—bar adj. pestav, pesukindel. —björn zool.
pesukaru. —bräde pesulaud. —bunke
pesuküna. —dag pesupäev. —ersk|a —an,—or
pesunaine, pesija, —fat pesukauss. —gumma vt.
—erska. —inrättning pesukoda, pesumaja,
—kläder pl. pesu. —klämma pesupulk. —lina
pesunöör. —maskin pesumasin, —ning
—en,—ar pesemine, —medel pesemisvahend
(seep, pesupulber), —nota pesunimestik.
—nypa pesupulk. tvätt— och strykinrättning
pesu— ja triikimiskoda. —rum pesemisruum,
—siden, —silke pesusiid. —ställ pesulaud.
—svamp pesukäsn. —tvål pesuseep. —äkta
adj. pesuehtne; värvikindel.
Hy konj. sest, sest et; pron., årh., i ty fall sellisel
juhul, kui asi nii on. —åtföljande adj. part.
sellega kaasnev.
2ty3 intr. ja refl., t. sig till ngn kellegagi ühte
hoiduma, kellegi poole hoiduma, kellessegi
kiindunud olema, t. till ngn kellegi juures kaitset
otsima. —a1 intr., dial. jaksama; jätkuma.
tyck|a2 intr. tr. ja refl. 1. arvama, mõtlema,
uskuma, pidama, den ene t-er så, den andre så
üks arvab nii, teine naa, vad t-er du om
saken? mis sa asjast arvad?, det t-er jag inte
ma ei leia seda, mulle ei näi see nii, t-a sig
vara ngt end millekski pidama, t-a illa vara
pahaks panema. 2. t-a om armastama,
(kellelegi) meeldima, lembima, t-a om ngn kedagi
armastama, t-a om god mat head toitu
armastama, jag t-er bra om det mulle meeldib
see väga, t-a illa om ngt midagi mitte sallima,
(kellelegi) midagi mitte meeldima. —as2 dep.
näima, paistma, han tycks vara frisk nu näib,
et ta on nüüd terve, ta näib nüüd terve olevat,
det kan t. så see võib nii näida. — |e —et,—en
1. (mening) arvamine, arvamus;
äranägemine, heaksarvamine, i mitt t-e minu arvamuse
järgi, minu arvates, minu meelset, efter vars
och ens t-e igaüks oma heaksarvamise järgi,
det beror på t-e och smak see on maitseasi. 2.
(smak) maitse, fatta t-e för ngt millestki
mõnu tundma (hakkama), (kellelegi) midagi
meeldima hakkama, om t-e och smak skall
man inte tvista maitse üle ei vaielda. 3.
(böjelse) poolehoid, sümpaatia, fatta t-e för ngn
kellegi suhtes poolehoidu tundma hakkama,
kellessegi kiinduma, kedagi armastama
hakkama. 4. (likhet) sarnasus, ha t-e av ngn
kellegagi sarnanema. 5. (behag) meeldivus, võ-
542
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
