Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Uu - urfasa ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
urfasa/lem
ma, soont tegema, —fasa1 tr., erik. äärt maha
hööveldama. —fräsa2 tr., tehn. auku sisse
treima, —fälld adj. part. pleekinud, luitunud,
—fällning pleekimine, luitumine. —gallra1 tr.
harvendama, —gnaga1 tr. ära närima.
—gräva2 tr. välja kaevama, —gröpa2 tr.
õõnestama. —holka1 tr. õõnestama,
kõmmelda-ma. —hälla2 tr. välja kallama, —karva1 tr.
uu-ristama, kõmmeldama. —klipp väljalõige.
—klippa2 tr. välja lõikama, —klämma2 tr.
välja pigistama, —knacka1 tr. välja koputama,
—kok keed. mahl, puljong, —koka1 tr. välja
keetma, —koppla1 tr., tehn. välja lülitama.
—krafsa1 tr. välja kraapima, välja urgitsema.
—kraftsätta2 irr., tr. tegevust katkestama.
—kraftträda2 intr. tegevust lõpetama,
—krama1 tr. välja pressima e. pigistama, —kratsa1
tr. välja kraapima, —kärna1 tr. seemneid
välja võtma, —ladda1 tr. ja refl. tühjaks
laadima; tühjenema, —laka1 tr. leotama, —lakad
adj. part. leotatudjõuetu, rammestunud.
—lasta1 tr. maha laadima, tühjaks laadima,
—lastning mahalaadimine. —ledvrickning
liikmest väljaväänamine. —lufta1 tr.
tuulutama, õhutama, —lyfta2 tr. välja tõstma; välja
võtma, —modig adj. moest läinud,
vanamoeline. —nupen adj. part., bot. sissepoole
käänatud äärega, —packa1 tr. välja, lahti
pakkima. —plock valik, —plocka1 tr. välja valima,
põimendama. —pressa1 tr. välja pressima.
—pumpa1 tr. välja pumpama, —rensa1 tr.
puhastama, välja võtma (sisikonda),
rappima. —ringa1 tr. välja lõikama, —ringning
väljalõige, dekoltee, —riva4 tr. välja rebima,
välja kiskuma, —runnen adj. part.
väljavoo-lanud. —rycka2 tr., vt. —riva. —saka1 tr. v.
refl., vt. —säkta. —schakta1 tr. välja
kaevama. —sinne raev, pöörane viha, meeletus.
—sinnig adj. raevune, meeletu. — sinnighet
—en raev, meeletus, —skaka1 tr. välja
raputama. —skilja2 tr. eristama, märkama, aru
saama; eraldama. — skiljbar adj. märgatav.
—skiljning — en eraldamine. — skillning —en
otsustusvõime, arusaamine, mõistus;
taktitunne. —skillningsförmåga otsustusvõime.
—skrapa1 tr. välja kraapima, —skruva1 tr.
välja kruvima. — skulda1 tr. ja refl.
vabandama; ennast vabandama. —skuldan ilma a.ja
pl. vabandamine, —skölja2 tr. välja
loputama. —skölpa1 tr., erik. välja raiuma,
—skönja2 tr. eristama, märkama, —spola1 tr. välja
uhtma. —spåra1 intr. rööpaist välja jooksma;
fig. alla käima, —stansa1 tehn. välja
stantsi-ma. —stiga4 intr. väljuma, maha minema.
—stjälpa2 tr. välja kallama, tühjendama.
—ståndsätta2 irr., tr. võimetuks tegema,
võimalust ära võtma. — ståndsatt adj. part. või-
metu. —såga1 tr. välja saagima, —sålla1 tr.
sõeluma. —säkt — en,—er vabandus, be om u.
vabandust paluma, anföra ngt som u. midagi
vabandusena ette tooma, end millegagi
vabandama. —säkta1 I. tr. vabandama,
andestama, andeks andma. II. refl. end
vabandama, vabandust paluma. —säktlig adj.
vabandatav. —taga4 tr. välja võtma, —tagbar
adj. väljavõetav. —tappa1 tr. tühjendama,
tühjaks laskma; kuivaks laskma. —tim|a 1.
muutm. adj. erakorraline. 2. —an,—or fam.
erakorraline riigipäev. —tjuva muutm. pred.
adj., årh., göra sig u. süüdistusest vabanema.
—tröska1 tr., tröska ur säden vilja peksma.
—tvätta1 tr. (läbi, ära) pesema; pestes välja
uhtma. —tömma2 tr. tühjendama,
—uppförande teatr. esietendus, —vai valik; valimik,
det naturliga u-et lood. looduslik põimendus,
skrifter i u. valitud teosed, —vattna1 tr.
leotama. —vattnad adj. part., fig. jõuetu, —vrida4
tr. välja väänama, —vuxen adj. part.
väikeseks v. kitsaks muutunud.
6ur eesliide ürg—, alg—, esi—, —alstring lood.
isetekkimine, ürgsigitus. —bebyggelse ürgasula.
—befolkning ürgrahvastik, ürgelanikud.
—begrepp mõiste esialgne sisu. —begynnelse
algus, tekkimine, —berg ürgmägi.
—besläktad adj. part. ürgsugulaslik. —bestångsdel
esialgne koostisosa, —betydelse esialgne
tähendus, —bild algkuju, —tüüp, prototüüp,
—cell algrakk, —djur ürgloom, —drift
primaarne tung. —egenskap esialgne omadus,
—element algosis. —fader esiisa, —fattig adj.
verivaene, —finsk adj. ürgsoome. —folk
ürgrahvas. —form ürgvorm. —frisk adj.
täiesti terve, —fåne fam. idioot, —fånig adj., fam.
purujuhm. —föräldrar pl. esivanemad,
—gammal adj. igivana, —germansk adj.
ürggermaani. —germanska —n alggermaani
keel. —gestalt algkuju. —grund —en geol.
kindel mäepind. —hem algkodu, —idiot fam.
haruldaselt rumal inimene. —indoeuropeisk
adj. alg-indoeuroopa. —inföding ürgelanik,
pärismaalane. —in(ne)byggare,
—in(ne)våna-re alg—, ürgelanik. —instinkt ürginstinkt,
—kalksten geol. ürglubjakivi. —komisk adj.
ülikoomiline. —kraft ürgjõud, —kraftig adj.
väga tugev, —kristendom algkristlus, —kund
—en,—er ürik, dokument, —källa fig.
algallikas. —minnes muutm. adj. igivana, ammune,
ammuaegne, sedan u. tider ammust ajast, en
u. sed igivana komme, —moder esiema,
—människa ürginimene, —nordisk adj.
muinaspõhja. —nordiska —n keel.
muinasskandi-naavia keel. —oxe zool. ürgveis. —premiär
teatr. esietendus, —skog ürgmets, —skrift
originaal, algupärand, —slem harva protoplas-
559
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
