Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - vasall ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
vasall/vattgröt
vasall —en,—er vasall, läänimees. —furste
va-sallvürst. —rike vasallriik. —skap —et
vasalliks olemine, —stat vasallriik.
väs|e1 —en,—ar vihk, kimp, ialim; fam.
põngerjas. 2. —en fam., vt. vasaorden,
vaselin —et v. —en vaseliin.
Vask —en,—ar v. vask| er —ern,—ar fam. poisike,
põngerjas, mehehakatis.
2vask —en,—ar (avlopp) (mustavee)valamu,
rent-sel.
3vask —et mäend. uhutud maak. —a1 tr. kulda
pesema; fam. pesema, —bord pesulaud. —eri
[—i] —(e)t,—er kullapesemiskoht. —malm
uh-tumise teel saadud maak.
vasomotorisk [—ör—] adj., anat. vasomotoorne.
Jvass —en,—ar bot. pilliroog, kõrkjas, skära
pipor i v-en fig. juhust kasutama, —flöjt,
—pipa vilepill, —rör pilliroog. —(s)trå
pilliroo-kõrs. —tak pilliroogkatus.
2vass adj. terav, vahe, lõikav, en v. tunga terav
keel. —buk zool. kilu. —het —en teravus,
—näst adj. part. teravaninaline, terava
ninaga. —tungad adj. part. terava keelega,
vasserra [—é—] v. vasserra tre interj., årh. jah,
seda küll, kindlasti, tõesti tõsi.
vassl|a 1. —an v. vassl|e —en (piima)vadak,
juustu— , hapupiimavesi. 2.1 refl. vadakuliseks
minema. —ig adj. vadakuline.
väter |born mer. vaaterpoom. —bord mer.
vee-laud. —skot mer. veesoot. —stag mer.
vaater-staak.
vatt|en —net,= vesi, till lands oeh v-en maal ja
merel, maad ja merd kaudu, öppet v-en
lahtine v. jäävaba meri, han kan sin läxa som
rinnande v-en tema ülesanne läheb nagu
määritud, tal on see selge nagu vesi, i de lugnaste
v-nen går de största fiskarna fig. vaga vesi,
sügav põhi, ta sig v-en över huvudet liiga palju
enda peale võtma, ennast üle koormama,
liiga palju ülesandeid kaela võtma, fiska i
grumligt v-en sogases vees kalu püüdma, få
v-en på sin kvarn fig. vett om veskile saama,
det är som att slå v-en på en gås see on nagu
hane selga vesi, v-net verkar det visserligen
icke teol. ja fig. vesi üksi ei tee õndsaks,
ristimine pole üksnes paljas vesi, kasta, låta sitt
v-en urineerima, sätta under v-en vee alla
panema. —aloe bot. vesikarikas. —ande
vee-vaim. —avlopp 1. kanalisatsioon. 2. vee
äravool. —avskiljare tehn. vee-eraldaja. —blink
bot. vesisulg. —blåsa vesivill. —brock v.
—bråck med. vesisong. —bävning
maavärisemine mere põhjas. —delare geogr. veelahe,
—djur veeloom. —drag voolav vesi (oja, jõgi),
—drift veejõul töötamine. —droppe veetilk.
—dränka2 tr. läbi leotama, —fabrik
karastusjookide tööstus, —fail veejuga, kosk. —falls-
styrelse(n) veejõuvalitsus. —flöde veevool.
—fylla2 tr. veega täitma, —fågel zool. veelind,
—färg vesivärv. —gas keem. vesigaas. —glas
1. veeklaas. 2. tehn. vedel klaas, vesiklaas.
—haltig adj. vett sisaldav, vesine, —hjul
vesiratas. —ho veeküna. —hämatre veetooja;
veeämber, —idrott veesport. —kanna
veekann, kastekann, —kastare veeheitja;
urinee-rija. —kiosk karastusjookide kiosk, —klosett
veeklosett. —klöver bot. ubaleht. —konst
purskkaev, —koppor pl. tuulerõuged. —kraft
veejõud. —kraftstation veejõujaam. —krasse
bot. allikakress. —kur vesiravi, —kvarn
vesiveski. —lagd adj. part. likku, vette pandud,
—ledning veevärk; veejuhe,
—ledningsanläggning veevärk, —ledningsrör veetoru.
—ledningssystem veevärk, —lilja bot. kollane
võhumõõk, —linje mer. veeliin. —loppa zool.
vesikirp. —lägga2 irr., tr. vette panema,
leotama. —löpare zool. vesivaksik. —löslig adj.
vees lahustatav, —massa veemass. —melon
bot. arbuus, —minskning vee vähenemine.,
—mätare tehn. veemõõtja; zool. vesivaksik.
—nymf müt. veehaldjas. —orm zool.
merema-du. —pass tehn. vaaderpass, vesilood.
—pelare veesammas, —pest bot. vesikatk. —polo
sport veepallimäng. —prov veeproov, —pump
veepump. —puss, —pöl veelomp, —loik. —rail
zool. rookana. —råtta zool. vesirott, mügri.
—ränna veerenn. —samling veekogu, —sjuk
adj. soine, vesine, —skada vee läbi saadud
kahju, —skillnad vt. —delare. —skott bot.
ve-sivõsu. —skräck vt. vattuskräck, —slang
vee-voolik. —sork zool. vesirott, —spann
veepang, —ämber, —spegel (sile) veepind,
—spindel zool. vesiämblik. —sport veesport. —stril
veepritse. —stånd veeseis. —ståndsmätare
tehn. veeseisunäitaja. —stämpel vesitempel.
—så veetoober. —såg veejõul töötav saeveski,
—torn veetorn, —tryck veesurve. —tunna
veetünn. —turbin tehn. veeturbiin. —tät adj.
veekindel, —täthet veekindlus. —ur van.
vee-kell. —verk veevärk, —verksdamm veehoidla,
—virvel veekeeris, viru, neelukoht. —väg
veetee. —växt bot. veetaim. —yta veepind, —åder
v. —ådra veesoon. —ånga veeaur. —ödla zool.
vesilik, —ösa2 tr., årh. veega kastma; ristima.
—ösning årh. veega kastmine; ristimine,
vatt|gröt veega keedetud puder, —na1 tr. kastma,
niisutama; jootma, juua andma, —nas1 dep.,
det v. i munnen på honom suu läheb tal
vesiseks. —nig adj. vesine; fig. värvitu, kahvatu,
—ning —en 1. niisutamine, kastmine. 2.
jootmine. —ra1 tr. virama, virvendama,
muaree-rima, v-t tyg muareeritud riie. —rig adj. virav,
virvendav, muareeritud. —ring —en,—ar
vira-iriine, virvendamine, muareerimine. —soppa
576
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
