Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - vete ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
vete/vid
inte av det ma ei tea sellest midagi, jag vill
inte v-a av det ma ei taha sellest teadagi, jag
vill inte v-a av honom ma ei taha temaga
mingit tegemist teha, jag v. med mig att jag
har rätt ma tean, et mul on õigus, olen
veendunud, et mul on õigus, ingen v. om att du är
här keegi ei tea, et sa oled siin, icke v-a till sig
arust v. meelest ära olema, icke v-a till sig av
glädje rõõmu pärast mitte teadma, mis teha,
rõõmu pärast meeletu olema, han v. varken
ut eller in ta on ummikus, ta ei mõista hullu
ega tarka, ta on täiesti nõutu. II. refl., han
visste sig ha fiender ta teadis endal vaenlasi
olevat, han visste sig icke ngn råd ta ei
teadnud, mis teha, ta oli täiesti nõutu, —ande 1.
adj. part. teadlik, oskuslik, mindre v.
nõrgamõistuslik, nõdrameelne, nürimeelne,
peast põrunud. 2. —t subst. part. teadmine;
teadmised, handla mot bättre v. parema
tundmise vastu toimima. —enskap ~en,~er
teadus. — en skapa1 intr., fam. teaduslikku
tööd tegema. —enskapar|e —(e)n,= fam.
teadlane, teadus(e)mees. — enskaplig adj.
teaduslik. —enskaplighet ~en teaduslikkus.
—enskapsakademi teaduste akadeemia.
—enskapsgren teadusharu, —ala.
—enskaps-idkare teadus(e)huviline, teadlane.
—en-skapsman teadlane. — erlig adj. teatud, tuntud,
göra ngt v-t midagi teatavaks tegema, midagi
teatama. — erligen, —erligt adv., mig v. minu
teades, niipalju kui mina tean. —girig adj.
õp-pimis—, teadmishimuline, —girighet
õppi-mis—, teadmishimu. —skap ~en teadmine,
utan min v. minu teadmata, det har kommit
till min v. mulle on saanud teatavaks, få v.
om ngt midagi teada saama, äga v. om ngt
midagi teadma. — vett —et mõistus, aru, vara
från v-et arust ära olema, med v. och vilja
tahtlikult, meelega. — ig adj. arukas, mõistlik,
tark, ett v-t förslag mõistlik ettepanek, en v.
person mõistlik inimene, —lös adj. meeletu,
arutu, mõttetu, rumal, ogar, totter. — löshet
meeletus, mõttetus, rumalus, lollus, ogarus,
totrus, —skrämd adj. part. hirmust meeletu,
äärmiselt ehmunud. — skrämdhet —en
meeletu hirm, surmahirm. —villing —en,—ar
arutu, ogar, totter inimene,
vete —t nisu. —ax nisupea. —bröd sai.
—brödsdagar pl. head päevad, —bulle kukkel. —kii
ni-sukliid. —korn nisutera, —mjöl nisujahu,
saiajahu. —rost nisurooste. —sikt nisupüül,
veteran [—àn] — en,—er veteran,
veterinär 1. —(e)n,—er loomaarst. 2. adj.
veterinaarne. —anstalt vet. loomakliinik,
veterinaarravila. —läkare veterinaararst,
loomaarst. —tjänst veterinaarteenistus.
veto —t,—n veto, keeld, —rätt vetoõigus.
vett|a2 irr., intr. suunatud olema, rummet v-er
möt (åt) gården tuba on hoovi poole, v-a mot
(åt) öster ida poole sunnatud olema,
vett|e —en,—ar 1. täistopitud peibutuslind. 2.
meremärk. —skytte linnujaht
peibutuslindu-dega.
vev —en,—ar vänt. —a1!. —n fam., i samma v.
samal ajal, üht(e)aegu. 2.1 tr. ja intr.
väntama, keerutama, v. positiv leierkasti väntama,
—axel tehn. väntvõll. —mangel riide—,
pesu-rull. —ning — en,—ar väntamine, —stake,
—stång tehn. keps.
vevling —en,—ar mer. veebling
’vi pron. meie, me.
2vi adv., årh. miks, mispärast,
via prep. kaudu, üle, fara v. Paris Pariisi kaudu
sõitma,
viadukt — en,—er viadukt,
vial [—ål] —en,—er bot. põishernes.
Viborg 1. [—årj] Viiburi. 2. [—årg] Viborg (linn
Taanis).
vibra|fon [—ån] ~en,~er muus. vibrafon (teat.
löökpill). —tion ~en,~er vibratsioon,
vibreerimine. —to ~t muus. vibrato. —tor [—åtår]
~n,~er [—õ—] füüs., tehn. vibraator.
vibrera1 intr. vibreerima, võnkuma, värisema,
vibrion [—ån v. —ön] —en,—er med. vibrioon,
kömabatsill.
vice muutm. adj. ase—, abi—, viitse—, v.
ordförande abiesimees, v. versa ümberpöördult,
—amiral sõj. viitseadmiral. —konsul
asekon-sul. —värd majaomaniku volinik,
vichyvatten selters.
vick|a1 intr. vankuma, vaaruma, kõikuma,
kiikuma, v-a på foten jalga kõigutama, v-a till
järsku kõikuma, v-a omkull ümber
kukkuma. —ig adj. ebakindel, kõikuv, —ning
~en,~ar 1. vankumine, vaarumine,
kõikumine, kiikumine. 2. fam. improviseeritud söök
(õhtul v. öösi),
vick|el —eln,—lar sigari sisu.
vicker —n bot. vikk, kurehernes, —art vikisort.
lv\d adj. avar, lai, ruumikas, mahukas, blusen är
för v. pluus on liiga lai, resan ut i v-a världen
reis laia maailma, tala vitt och brett om ngt
midagi pikalt ja laialt seletama, det ligger
(står) ännu i v-a fältet see on veel (kaugel)
mägede taga, så vitt jag vet niipalju kui mina
tean, för så vitt han kommer kui ta tuleb, sel
juhul, kui ta tuleb, dörren står på v. gavel uks
on pärani lahti, —a adv. kaugel, kaugelt,
märksa, han for v. omkring ta sõitis
maailmas palju ringi, han är v. berömd ta ön väga
kuulus, det här är v. bättre see on märksa
parem, så till v. niivõrd kui, niipalju kui,
kuivõrd, kui vaid. —are 1. adj., komp. kaugem,
edaspidine, utan v. ilma pikema jututa, liht-
580
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
