Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - våt ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
våt/väg
—ig adj. käsnane, näsaline, täis soolatüükaid.
—svin zool. näsasiga.
våt adj. märg, lige, vara v. om fötterna jalad
märjad olema (kellelgi), en v. sommar märg
v. vihmane suvi. —arv(e) bot. vesihein,
vesi-virn. —element füüs. märg element, —pressa1
tr. märjalt pressima v. triikima, —varm adj.
niiske ja soe, v-a omslag märg ja soe
kompress. —varor pl. joogid, vedelkaup.
—varumått vedelikumõõt. —väder niiske, röske v.
vihmane ilm. —värmande adj. part., v.
omslag vt. —varma omslag, —år aasta niiske
ilmaga, vihmane aasta.
väb|el —eln,—lar sõj. allohvitser-korrapidaja.
väck adv., fam. Åra., puts v. (niuhti) läinud,
kadunud, otsas.
Stäck|a —an,—or zool., vt. nötväcka.
2väck|a2 tr. äratama; fig. tekitama, esile
kutsuma, põhjustama, v-a upp üles äratama, v-a
till liv ellu äratama, v-a uppmärksamhet
tähelepanu äratama, v-a en fråga küsimust
üles tõstma, v-a ont blod paksu verd
tekitama, v-a åtal jur. süüdistust algatama v.
tõstma. —ar|e —(e)n,= ärataja; äratuskell,
—arklocka, —arur äratuskell, —bar adj. äratatav,
—else — n,~r äratamine, äratus, —elsemöte
äratuskoosolek. —elsepredikant
äratusjutlus-taja. —elserörelse (usklik) äratusliikumine.
—ning —en,—ar äratimine, äratus. —t adj.
part. äratatud; ärganud; rel. ärganu.
vädd —en bot. tähtpea.
väd|er —ret,= 1. ilm, vackert v-er ilus ilm, göra
vackert v-er fig. kõik ära sööma, puhast tööd
tegema, i alla v-er fig. kõigis olukordades. 2.
fam. peeretus, puhitus, släppa v-er
peeretama. 3. tuul, hårt v-er vali tuul. 4. õhk, gå till
v-ers õhku tõusma, prata i v-ret fig.
mõtlematult lobisema, lollusi rääkima, sätta
näsan i v-ret fig. nina püsti ajama, vända näsan
i v-ret fam. tossu v. vedru välja viskama,
—biten adj. part. päevitunud, —bubbla õhumull,
—bössa õhupüss. —driven adj. part. 1. tuulest
aetav. 2. triiviv, tormi tõttu kursist
väljaviidud. —flöjel vt. vindflöjel, —galla mer.
tuule-sapp. —kolik puhitus, —korn haistmine, ha
gott v. hea v. peenike v. terav nina olema,få v.
på ngt millestki haisu ninasse saama, —kvarn
tuuleveski, tuulik, —lek ilm, ilmastik, ostadig
v. muutlik ilm. —omslag ilmamuutus, —skifte
vt. eelm. —sol päikesesapp, halo. —spåman
ilmaennustaja. —spänning puhitus, —streck
ilmakaar. —växling ilmamuutus. —ra1 tr. ja
intr. (lufta) tuulutama, ohustama, õhu kätte
v. tuulduma viima v. panema; (få väder på)
haistma, v. hare jänest haistma, —ring
—en,—ar tuulutamine, ohustamine, õhustus;
haistmine.
väderleks|förhållanden ilmastikuolud,
—förutsägelse ilmaennustus, —teade, —lära
ilmastiku-teadus, meteoroloogia, —ombyte
ilmamuutus. —prognos ilmaennustus, ilmateade,
—rapport ilmateade, —spådom ilmaennustus,
—spåman ilmaennustaja, —tjänst ilmajaam,
meteoroloogiajaam, —utsikter pl.
ilmavälja-vaated.
vädj|a1 intr. 1. jur. apelleerima, edastama, v-a
till högre rätt edastama, edasi kaebama,
apellatsioonkaebust esitama. 2. (mingis
asjas) otsuse saamiseks kellegi poole
pöörduma, apelleerima, v-a till ngns rättskänsla
kellegi õiglustundele apelleerima. —an ilma a.ja
pl. apelleerimine. —emål jur. edasikaebus,
apellatsioonkaebus. — obana årh.
jooksura-da;fig. elurada, —käik. —orätt jur.
edasikaebamise õigus.
vädur —(e)n,—ar 1. jäär, oinas, V-en astr. Jäär.
2. müürilõhkumismasin; teat. veepump.
väft —en kude.
väg —en,—ar tee, raka v-en otseteed, gå sin v.
oma teed minema, lahkuma, eèmalduma,
han har sina v-ar hitåt tal on siin tegemist,
kom den här v-en! tule siit läbi!, vart har han
tagit v-en ? kuhu ta on kadunud?, jag vet inte,
vart jag skall taga v-en ma ej tea, kuhu
minna, ma ei tea, mis minust saab, pengarna har
gått ali världens v. raha on kadunud v. otsas,
det bästa i den v-en kõige parem ses suhtes,
ngt i den v-en midagi sellist, midagi
seesugust, ge dig i v.! tee, et sa kaod! mine ära!,
sedan bar det i v. siis läks reis v. teekond
lahti, stå i v-en för ngn kellelegi takistuseks
olema, bege sig i v. teele asuma, vara på v. att
algamas olema, jag var just på v. att säga ma
tahtsin just öelda, ma pidin just ütlema, han
är på god v. att lyckas tal on häid
väljavaateid, et asi õnnestub, inte på långa v-ar mitte
kaugeltki, gå försiktigt till v-a ettevaatlikult
asja kallale asuma, ettevaatlikult toimima,
alla v-ar står öppna för honom kõik teed on
ta ees lahti, gå ur v-en teed andma, gå ur v-en
för ngn fig. kellestki eemale hoiduma, —a tr.
ja intr. teed tegema v. ehitama, —anläggning
teerajamine, —arbetare teetööline. —bana
tee; sõidutee, springa ut i v-n sõiduteele
jooksma, —bank teetamm. —born teevaldas,
tõkkepuu, —brytare —n,= teerajaja,
—brytning teerajamine, —byggnad teedeehitus,
—byrå teedeosakond, —delning teejaotus.
—dike teekraav. —direktor teedeosakonna
juhataja, —farande 1. adj. part. sõitev,
mat-kav, reisiv. 2. —n,= teeline, —förbindelse
teeühendus. —fore teeolud, —förhållanden
teeolud, —förvaltning 1. teede korrashoid. 2.
teedeosakond, —hyvel teehöövel. —hållning
594
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
